Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Greenspan hoitas nafta hinna tõusu eest
USA Föderaalreservi juht Alan Greenspan hoiatas eile drastilise nafta ja gaasi hinna tõusu eest, mis mõjutab kindlasti nafta ja gaasi tarbimise kasvu aga ka investeerimisotsuseid.
Ta tõi näiteks 1973. aasta, mil Araabia naftaembargo lõpetas järsult nafta kasutamise kasvu Ameerika Ühendriikides. Kui pärastsõja-aegsel perioodil kasvas naftasaaduste tarbimine keskmiselt 4,5 protsenti aastas, siis pärast 1973. aastat oli kasv vaid 0,5 protsenti aastas.
?Mõjutatud saavad farmaatsia-, keemia-, terase-, toiduainetetööstus ja põllumajandus,? lausus uudisteagentuurile Bloomberg Washingtonis asuva Energiasäästliku majanduse instituudi nõukogu liige Neal Elliott. Tema sõnul on nafta hind juba nii kõrge, et tootjad orienteeruvad ümber gaasile, mis võib juba praegu kõrged gaasi hinnad viia veel kõrgemaks.
Strateegiliste ja Rahvusvaheliste uuringute keskuses peetud kõnes toonitas Greenspan, et nafta hind on kerkinud kartuste tõttu, et Lähis-Ida tarnetes võivad tekkida katkestused. Tema sõnul peaks USA importima rohkem vedeldatud looduslikku gaasi. Praegu moodustab vedelgaasi import vaid 2 protsenti kogu tarbitavast varust.
Kõrge nafta hind tõstab taas päevakorrale energia alternatiivallikad, nende hulgas ka põlevkivi. Põlevkivienergeetika ja uute põlevkivimaardlate otsingud muutusid popiks samuti 70-80ndatel aastate energiakriiside ajal. Üheksakümnendate aastatel, kui nafta hind langes, ei pööranud põlevkivi ja teistele energia alternatiivallikatele tähelepanu peaaegu mitte keegi.
Pärast kerkimist 34,26 dollari tasemele eile nafta hind mõnevõrra langes. Hinnalanguse peamiseks põhjuseks oli ootused, et nafta ja naftasaaduste laoseis hakkas möödunud aastal lõpuks kasvama.