Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naine saab muretult ostu eest mehe krediitkaardiga tasuda
Katset teinud Äripäeva ajakirjanikul Eda-Liis Kannil õnnestus mehe nime kandva kaardiga teha alla 100krooniseid oste Tallinna Stockmanni toiduainete osakonnas ja Rimi Ülemiste hüpermarketis. Kassapidaja ei pannud tähele, et tegemist on mehe nime kandva kaardiga ega seda, et t?ekile antud allkiri ei klappinud kaardil oleva allkirjaga.
Samas meessoost isikul naise nime kandva pangakaardiga ostu tegemine võib ka mitte õnnestuda. Äripäeva ajakirjanikul Rivo Sarapikul naise kaardiga Sikupilli Prismast osta ei õnnestunud, ent Rimi Ülemiste hüpermarketis tal ost õnnestus.
ASi Prisma Peremarket Sikupilli Prisma juhataja Riina Uska sõnul pole võimalik võõra kaardiga maksta. ?Kassapidajad kontrollivad alati, kelle kaardiga makstakse, ning võrdlevad ka allkirju. Ei ole võimalik maksta abikaasa või mõne muu pereliikme, tuttava kaardiga. Meie kassapidajatel on korraldus alati seda kontrollida, kuid muidugi ei saa 100% välistada ka mõnd viga,? sõnab Uska. Tema sõnul hüvitab firma vea korral kahju.
Rimi kaupluse juhataja Aune Puusta sõnul on kassapidaja kaardimakse korral alati kohustatud kontrollima visuaalselt kaardi ehtsust, kaardi kehtivusaega ning kaardil oleva allkirja samasust kviitungile kirjutatud allkirjaga.
?Kahtluse korral on kassapidajal õigus küsida kliendilt dokumenti ka väikese ostusumma puhul. Kaardiomanik on kohustatud kaardi kaotamisest või võõraste isikute kätte sattumisest koheselt teavitama panka, kus kaardi kasutamine peatatakse,? sõnab Puusta.
Ta lisab, et kaardi ebaseaduslik kasutamine on kriminaalkorras karistatav. ?Kui kellegi kaarti on ebaseaduslikult kasutatud, tuleb pöörduda politseisse, kes asja uurimisega tegelema hakkab,? sõnab Aune Puusta.
Politseiameti pressiesindaja Jana Zdanovit?i sõnul tuleb pangakaardi varguse korral teatada sellest kohe panka ja kirjutada politseile avaldus. ?Selleks, et tõestada pangakaardiga ostu sooritanud isik, võrreldakse kannatanu käekirja poodi jäänud t?ekil oleva allkirjaga,? selgitab ta.
Vastavalt pankade soovitusele kontrollitakse kaardiga maksja isikut tõendavat dokumenti, kui ostusumma on 500 krooni või rohkem.
Eda-Liis Kann, toimetaja:
Esmaspäeva päeval, kui toidupoes oli rahvast vähe ja kassapidajatel aega kliendiga tegeleda, katsetasin, kas meesterahva pangakaardiga õnnestub naisel maksta.
Kõigepealt külastasin Stockmanni toiduosakonda. Valisin riiulist ühe ?okolaadi ja marssisin enesekindlast kassasse. Maksmisel esitasin võõra pangakaardi, mis kuulus minu kolleegile Enn Tossole. Kassapidaja tõmbas automaatselt kaardi läbi ja jäi kaardimasinast t?ekki ootama. Selle paarikümne sekundi jooksul ta viskas korra pilgu pangakaardile. Olin kindel, et nüüd küsitakse, kelle kaart see on. Keerasin näo kõrvale ja nägin, et kohe kassa ees seisis ka turvamees. Läksin häbist näost punaseks.
Aga siis palus kassapidaja, ainult minu allkirja. Olin pettunud ja hämmeldunud, et kas siis tõesti nii kergelt see käibki.
Järgmisena sõitsin Ülemiste kaubanduskeskusesse. Valisin jälle meelega väikese maiustuse, lootes, et pangakaardiga maksmiseks liiga odava kauba puhul pöörab müüja sellele rohkem tähelepanu. Sel momendil, kui tuli minu maksmise aeg, vestles müüja lõbusalt telefoniga ja ei pööranud vähimatki tähelepanu minule, ega kaardile mille talle esitasin. Automaatselt tõmbas kaardi läbi ja pani t?eki letile, et saaksin allkirja anda.
Rivo Sarapik, toimetaja:
Katse kolleeg Eda-Liis Kanni pangakaardiga Sikupilli Prismas on närvesööv. Käes kaks pudelit mahla, sammun kassasse. Otsin sellise, kus järjekorda ei ole, et müüjal eriti kiire poleks. Leian selle. Toodete ribakoodid loetakse kassaaparaati ja müüja võtab kolleeg Eda-Liisi kaardi küsimusteta vastu. Kiiresti tõmbab ta selle kaardilugejast läbi ja jääb siis allkirja nõudvat t?ekikontsu mulle ulatama hakates kaarti silmitsema.
?Kelle kaart see on?? uurib ta siis nõudlikult. Sekkub Eda-Liis ja ütleb, et kaart on tema oma. Kirjutab paberile kiiresti allkirja ja lahkume. Ei mingit dokumendikontrolli või isiku tuvastamist. Teine katse toimub Rimi Supermarketis Ülemiste kaubakeskuses. Käes on pakk kohvi ning kolleeg Eda-Liis Kanni pangakaart.
Lepime kokku, et kui vahele võetakse, siis hakkan jagelema ja proovin müüjat ära rääkida. Eda-Liis sekkub vaid siis, kui juba turvamehed kohale tulevad. Valin kassa, kus pole inimesi, et müüja kogu tähelepanu mulle saaks pühendada. Panen paki lindile, see lastakse lugejast läbi. Sama kiiresti tõmbab müüja kaardi lugejast läbi, kritseldan suvalise allkirja ja lahkun. Müüja ei vaadanud kaardi poole kordagi.