Topelttollide kaotamine on tore uudis, mis tuli hilja

ÄP 29. aprill 2004, 00:00

Pärast närvilisi viimase-hetke-läbirääkimisi saavutasid kaks suurt - Venemaa ja Euroopa Liit - sel nädalal siiski kokkuleppe, et nende omavahelised majanduslikud lepped laienevad uuetele ELi liikmesriikidele. Eestile tähendab see kauaoodatud topelttollide kadumist.

Äripäeva arvamuse kohaselt mõjutab see otsus Eesti väliskaubanduse statistikat paberil, seevastu kui suurt positiivset taganttõuget meie ettevõtlusele oodata pole.

Eesti ettevõtjad ei asetata nüüd mingisse eelisseisundisse, vaid lihtsalt kõrvaldatakse ebavõrdne olukord, kuhu nad üheksa aastat tagasi pandi ja mille tõttu ollakse Vene turu mängu ilu vaid kõrvalt kiibitsenud.

Ametlikud numbrid räägivad, et Eesti ettevõtted ekspordivad hetkel Venemaale vaid paari miljardi krooni eest aastas, mis on võrreldav ekspordiga Leetu. Hinnguliselt läheb kaupa hetkel Venemaale aga neli-viis korda enam, kõverteid pidi.

Ilmselt annab täpsema ülevaate Venemaale minevast ja seni varjatud ekspordist statistikasõpradele juba mai-juuni ekspordistatistika, milles peaks idanaabri osakaal järsult kasvama. Topelttollide kaotamisel on selgeid võitjaid: ehitusmaterjalide, rõiva- ja mööblitootjad ning trükitöösturid. Eelkõige need, kes juba praegu idaturul tegutsevad ja kelle toodang nüüd konkurentsivõimelisemaks muutub. Rääkimata toiduainetööstustest, kellele maist turg lausa igasse ilmakaarde avaneb.

Samas näitab alles aeg, kuivõrd nad iga päevaga üha küllastunumal Venemaa turul läbi löövad. Kui seni said ettevõtjad Venemaa väikest osakaalu oma ekspordis põhjendada topelttollidega, siis miski ei välista, et konkurentsis ei suudeta püsida ka ilma nendeta. Kuigi kalatööstused on seni suures osas Vene turule tootnud, pole see nende probleeme lahendanud.

Loota ju võib, et meie kaupu vene tarbija mäletab, kuid üheksa aastat on väga pikk aeg, suure turu hõivamine nõuab raha ja pole jõukohane igaühele. Venemaal ei tegutse ega oma seal sidemeid ju enamik Eesti ettevõtjatest. Ka suured rahvusvahelised ettevõtted ei kasuta Eestit Vene turule minekuks vahepeatusena, vaid pigem minnakse otse ja ise. Ei tasu unustada, et topelttollide kaotamise lepe toob teisalt kaasa kaasa tollid Venemaalt imporditavatele tööstuskaupadele.

See lööb omakorda idatoormest sõltuvaid ettevõtteid, näiteks Levadiat ja Dvigateli valusalt.

Üks mis kindel - ettevõtja saab järgmisel nädalal uue väljakutse. Kusjuures edukuse aluseks pole enam vaid kaval paberite liigutamine kusagil tollitsoonis ning oma Venemaa partneri sidemed Vene ametivõimudega. Hoopis kaup ise, selle tootmise efektiivsus ja turundustrateegia hakkavad senisest enam määrama läbilöömise Vene turul. Nii nagu igas teises riigiski.

Loota, et see Eesti majanduskasvu aga hoopis uutesse kõrgustesse tõstab, on küll ilus, kuid ennatlik järeldus. Tuleb nõustuda endise ministri ja Pakterminali eksjuhi Raivo Varega, kelle sõnul ?asendub nüüd statistikas osa Soome ekspordist Vene ekspordiga.

Sellist aega aga Venemaa ekspordis, nagu oli enne Vene kriisi, enam ei kordu. Põhjus: Venemaa on kõvasti kosunud. Importkaup on asendunud oma kaubaga.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:24
Otsi:

Ava täpsem otsing