Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti ettevõtjad: meie oleme euroliidu tulekuks valmis

ÄP 30. aprill 2004, 00:00

?Pidime ümber vaatama kõik diilerlepingud, viima läbi auditeerimise, kohe tuleb sõlmida uus leping tootjaga jne, jne. Kui varem olid lepingud umbes neli lehekülge pikad, siis nüüd tuleb teha erinevaid lepinguid, igaüks 80 lehekülge,? rääkis Fakto Grupi omanik Leho Siimsen.

Suuruselt kolmanda saeveski ASi Toftan juhataja Tiit Kolk nimetas suurima muutusena seda, et saetoodangu eksportimisel Jaapanisse kaob ära soodusre?iim.

Nii elektroonikafirma Incap Electronics Estonia OÜ tegevjuht Allan Lipu kui ka hulgifirma Kaupmees & Ko juhataja Margus Press nimetasid impordivõimaluste avardumist ja tolliprotseduuride lihtsustumist. ?Karta on hindade kallinemist,? märkis ühe suurima ehitusfirma, FKSMi juhatuse esimees Kaido Fridolin. Ka akende ning uste tootja Glaskeki juhatuse esimees Indrek Pajuri ennustas, et liitumise tulemuseks võib olla väike kallinemine, sest üldine hinnatõus mõjutab ka meie tootmist.

Erinevalt riigiettevõtetest ei kavatse ettevõtjad liitumist kuidagi eriliselt tähistada. Üldiselt võetakse asja rahulikult ja kasutatakse kevadist nädalavahetust puhkuseks sõprade ning pere seltsis.

1. Mis muutub 1. maist Teie ettevõttes ja valdkonnas?
2. Mida Teile isiklikult tähendab ELiga liitumine ja kuidas Te seda tähistate?

  • Leho Siimsen, Fakto Grupi omanik:
    1. Liitumine toob meile neli muudatust: grupierandi määrus, mis reguleerib erinevate markide müüki ELi tingimustes; väljaspool euroliitu toodetud autodele lisanduv aktsiisimaks; autohindade ühtlustumise ELi piires ning 1. maist Eestis rakenduv üksiksõiduki tüübikinnituse määrus.

Grupierandi määrus tõi meile tohutu paberitöö. Pidime ümber vaatama kõik diilerlepingud, viima läbi auditeerimise, kohe tuleb sõlmida uus leping tootjaga jne, jne. Kui varem olid lepingud umbes neli lehekülge pikad, siis nüüd tuleb teha erinevaid lepinguid, igaüks umbes 80 lehekülge. Lisaks peame olema valmis selleks, et eestlastel tekib õigus osta auto mõne teise riigi autoesindusest.

Mis puudutab aktsiisi, siis puudutab see mingil määral Jaapanis toodetud Nissan Patroli ja X-Traili hindasid. Kindlasti ei tule hinnatõus 10%. Hinnatõusu ühtlustumisest ei oska veel midagi arvata, kuid on selge, et ELi poliitika liigub selles suunas. Praegu on hindade vahe kuni 20% ja mingiks hetkeks soovitakse see viia 4?5% piiresse. Usun, et meil ei too see hinnatõusu, mõne mudeli hind ehk isegi langeb.

2. Mulle isiklikult tähendab euroliit vabamat reisimist ja ühe esimese asjana kavatsen endale soetada ELi tähistusega ID-kaardi. Firmas me 1. mai puhul midagi erilist ei plaani, küll aga kavatseme sündmuse ära märkida sõprade seltsis. Ei tea, kas just laupäeva hommikul sinise lipu heiskamiseks läheb, aga kuidagi saab päev ära märgitud kindlasti.

  • Härmo Värk, Sampo Panga juhatuse esimees:
    1. Otseselt 1. või 3. maist ei muutu midagi. Pangandus on edumeelne sektor ja vastab juba ELi nõudmistele. Meid mõjutavad intressikeskkond ja reitingud, aga need olid juba paigas. Tegutseme seatud eesmärkide järgi ja üritame võita uusi kliente. Uusi tegijaid on tulemas.

Üldiselt on kergem eksportida, tulevad investeeringud ja konkurents tiheneb. Võib arvata, et tuleb surve hindadele ja palkadele. See omakorda mõjutab konkurentsivõimet, et seda säilitada, tuleb tõsta efektiivsust.

2. Ma ei usu, et tähistan liitumist, tuleb lihtsalt kena kevadine nädalavahetus. Võtan asja rahulikult, sellest on nii palju räägitud.

  • Tiit Kolk, Toftani juhataja:
    1. Saetoodangu eksportimisel Jaapanisse kaob ära soodusre?iim, nüleb Jaapanisse eksportides 5% juurde maksta. Jaapani osatäsus Toftani toodangus on umbes 10%, müaapanisse kuivatatud saematerjali. Ilmselt tuleb meil nüapanisse mü toodangu hinnas korrektuure teha. Seni oli meil Jaapani turul näeks Soome ees eelis, sest saime mü odavamalt.

2. Ma ei tea, kuidas seda päeva tulevikus riiklikult tähistama hakatakse, kuid minu jaoks on see sama kaalukas ja pidulik päev kui vabariigi aastapäev. Teeme kindlasti ühinemise olulisusest juttu pereringis.

  • Meelis Virkebau, Baltex 2000 tegevjuht:
    1. Tekstiilitööstuses ei muutu 1. maist midagi, Euroopa Liit on põhiturg. Küll peab aga hakkama vormistama käibedeklaratsioone. Kui aga peaksime kas seadmeid või toorainet ostma Venemaalt, siis läheb see importmaksu alla ? kuid Venemaalt osta ei ole küll midagi plaanis.

Kergemaks läheb tippspetsialistide ja tippjuhtide palkamine Euroopast, sest seni oli neile töölubade saamine tõeline peavalu ? selle aja peale kippus valu juba üle minema.

2. Loodan, et ükski partner ei ütle enam ?ekssovijet?. Kindlasti tähistan 1. maid ka isiklikult. Kuid kuna suhtlen väga palju välispartnerite, -tuttavate ja -sõpradega, siis usun, et tuleb palju õnnitlusi ja rõõmustamist, et ?oleme nüüd sees?.

  • Indrek Pajuri, Glaskek juhatuse esimees:
    1. Loodan, et ühinemise tulemusena suures plaanis midagi kolossaalset ei juhtu, küll võib tulemuseks olla väike kallinemine, sest üldine hinnatõus mõjutab ka meie tootmist.

2. Isiklikult olen ELi suhtes veidi skeptilinegi ? olen siin ilmselt teiste firmajuhtidega võrreldes erand. Olen lihtsalt kursis Kesk-Euroopa kogemusega, asi taandub paljuski ka turu juurdevõtmisele. Samas ma pessimismi külvav ka ei tahaks olla. Oma firmas me ühinemist tähistada ei paani.

  • Margus Press, Kaupmees & Ko juhataja:
    1. Impordivõimalused peaks avarduma, tolliprotseduurid lihtsamaks muutuma. Firmas tervikuna ei juhtu midagi oluliselt positiivset või oluliselt negatiivset. Üks asi, milles pean selgusele jõudma, on hinnatõus, ja vaatama, kuhu poole hakkavad liikuma palgad.

2. Isiklikult tähendab see segaseid mõtteid. Ega keegi täpselt tea, mida EL endast kujutab. ELiga liitumine on loogiline protsess, mis ei vaja erilist tähistamist. Veedan sõpradega ühise nädalavahetuse, aga see pole ELiga seotud.

  • Ain Taube, A-Selver juhataja:
    1. Kindlasti tuleb soomlaste viinaralli, mis toob kaasa täiendava käibe eelkõige Tallinna kauplustele. Sügiseks rahuneb turg küll maha, kuid on siiski põhjust olla optimistlik. Tarbimismahud kasvavad.

Üks asi on see, et osa ettevõtteid kasutab ära meie head majanduskeskkonda ning toob siia oma tootmise ja peakontori. Ka võimalike välispensionäride Eestisse kolimine pole vähetähtis. Turismisektorile ennustatakse samuti aktiivset kasvu.

2. Kõige rohkem tähendab see lastele uusi võimalusi, tütar lõpetab mul paari aasta pärast gümnaasiumi. Kavatsen 1. mail muru külvata. Järjepidevust on hiljem hea meenutada!

  • Tiit Vähi, Silmet Grupi suuromanik:
    1. Meie valdkonnas ja ettevõttes muutub palju, aga me oleme kõigeks valmistunud. Eelkõige rakendub uus käibemaksuseadus, mõnel toormel tõuseb imporditoll. Suuri probleeme ma impordi-ekspordi maksustamisel ei näe. Ekspordi vormistamine muutub bürokraatlikumaks. Viisa saamise protseduur Venemaaga muutub keerulisemaks, mis tähendab, et mõne koostööpartneri siiasaamine võib võtta rohkem aega.

2. Isiklikult tunnen, et Euroopas on hea olla. Kindlasti tähistan liiduga liitumist klaasi ?ampanjaga. Olen ka kutsutud Riigikogu esinaise Ene Ergma puude istutamise tseremooniale, kuid kuna meil on samal ajal ka Pühajärve hotellis puude istutamine, siis viin proua Ergma poolt kingitud istiku Pühajärve parki.

  • Olle Horm, Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees:
    1. Oleme saanud käima ekspordi ELi riikidesse ja eksporti puudutav paberimajandus läheb lihtsamaks ? ei pea enam igale saadetisele kvooti taotlema. Müügis Lätti-Leetu muutuvad mingil määral pakendid. Samas on veel väga palju ebaselget, minu teada pole seni kinnitatud Eesti tervisemärgi kujundust. Ettevõttes ei muutu päevapealt midagi. Kui, siis ainult see, et me ei pea enam arvestama Rakvere tollipunkti lahtiolekuaegadega.

2. Eesti liitumine ei tekita erilisi isiklikke emotsioone, kaubavarumisega pole ma ka tegelenud, selleks pole aegagi. Võib-olla teeme ettevõttes mingi tordisöömise.

  • Aadu Luukas, N-Termiali ja Pakterminali osanik:
    1. Palju sõltub sellest, kuidas Riigikogu muudab käibemaksuseaduse muutmise seaduseelnõu transiidi maksustamise osa. ELi kuues direktiiv lubab kehtestada käibemaksu nullmäära nii transiidile kui ka sellega seotud teenustele ja seda on meie naaberriigid Soome, Läti, Leedu ka teinud. Meil käib selle ümber mingi arusaamatu vaidlus.

Loodame, et Riigikogust tuleb mõistlik tulemus. Sel juhul ei muutu 1. maist naftatransiidis suurt midagi, küll aga toob EL mõningase elavnemise teistes transiidivaldkondades.

2. Isiklikult meeldib, et reisimine lihtsustub. Seni ei pidanud pass mul kaht aastatki vastu. Pidu liitumise puhul ei korralda.

Kuni 40 aastat
EBRD peaökonomisti Willem Buiteni sõnul kulub uutel liikmesriikidel majanduslikult praeguste liikmesriikide keskmisele tasemele jõudmiseks 15?30, Poolal isegi kuni 40 aastat.

20 ametlikku keelt
ELi ametlike keelte hulk kasvab 11 keelelt 20-le. Seni on tõlkimiskulud ELi ühe elaniku kohta olnud umbes 43 krooni aastas.

Vaesed, aga kiired
Eesti, Läti ja Leedu on SKT-lt elaniku kohta kõige vaesemad, aga samas ka kõige kiirema majanduskasvuga riigid laienenud ELis.

70 miljardit eurot
ELi kulutused liidu laienemisele on 1990.?2006. aastal umbes 70 miljardit eurot, samas on Ida-Saksamaa viimasel kümnendil neelanud enam kui kaheksa korda rohkem.

0,5% kiirem
Saksamaa majandusinstituut DIW Berliinis prognoosib, et uute riikide vastuvõtmine kiirendab praeguste ELi riikide majanduskasvu 0,3?0,5%.

60 kr tunnis
Madalaim tunnipalk on uues euroliidus Lätis, Leedus, Eestis ja Slovakkias, kus see on kuni 60 krooni. ELi 15 riigi keskmine on 360 eurot, kõrgeim on töötunni hind Rootsis, Taanis ja Saksamaal.

200?500 eurot elaniku kohta
Kolmel esimesel aastal maksab EL uutele riikidele 42 miljardit eurot, need omakorda maksavad ELi eelarvesse umbes 15 miljardit eurot. Euroopa Komisjoni arvestuste järgi saavad uued liikmed esimesel kahel aastal toetusi 200?500 eurot elaniku kohta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing