Kagu-Eesti pakub ka palju reisinule avastamist

Artikkel

- Uudised
- Marko Kaldur
- 29. aprill 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kagu-Eesti pakub ka palju reisinule avastamist
Kui suusanõlvad lumest puhtad, tasub ka niisama mööda Kagu-Eestit ringi tiirutada ning põnevaid elamusi otsida. Ühest nädalavahetusest vaevalt piisab, et enamikku huvitavatestki kohtadest läbi käia, põhjalikult süüvimiseks kulub aga nädalaid, justnagu kuhugi piiritagusesse sihtkohtagi minnes.
Kagu-Eesti üheks peamiseks vaatamisväärsuseks on Piusa jõe ürgorg. Jalgsimatkaks on 15kilomeetrine matkarada vast lihtsalt pühapäevajalutaja jaoks palju, ent auto olemasolul saab külastada tähtsamaid objekte sealsamas.
Piusa ürgorus asuvad Eesti suurimad liivakivipaljandid, mida Härmamüüriks kutsutakse. Suur (Ülemine) ja Väike (Alumine) Härmamüür hämmastavad oma kõrguse ning massiivsusega. Härmamüüri tipule ronimine on omaette katsumus isegi seal, kus trepp või käsipuu abiks pandud. Ent vaade liivapaljandi otsast ümbritsevale on võrratu ? kaaslased müüri jalamil tunduvad kui sipelgad ning jalamil voolav jõgi näib vaid nirena.
Hea otsimise korral leiab Väikese Härmamüüri tipult ka metsavendade punkri jäänused, kust ümbrusel silma peal hoiti.
Piusa ürgoru alguses kõrguvad 14. sajandil ehitatud Vastseliina piiskopilinnuse varemed. Eesti üks võimsamaid piirilinnuseid oli korduvalt sõdadel jalus. Pärast Põhjasõda loobuti linnuse taastamisest ning sellest ajast seisavad kivimüürid ning tornijäänused omapäi. Vastseliina on olnud ka palverännakute sihtpunkt ning kui linnuse tornijäänuseid tähelepanelikult uurida, siis võib seal näha suure kiviristi kujutist.
Mitte kaugel Piusa ürgorust asub Meenikunno raba. Arvukate rabasaarte, laugaste ning järvekestega sood läbib matkaraja laudtee, mille ühes otsas ka tasuta matkamajake ning vaatetorn. Raja teiseski otsas on turistidele mõeldud Päikeseloojangu matkamaja, mille rõdult imekauneid päikeseloojanguid nautida saab.
Meenikunno raba lähedal asuvad kõrvuti Mustjärv ning Valgejärv, esimene neist on üks tumedaima veega järvi Eestis, teine samas läbipaistvaima veega.
Rebasmäe allikas ning Ilumetsa meteoriidikaatrid jäävad Meenikunnost Värska suunale. Kõik kokku moodustavad nn Kuldse Ringi matkaraja, mida saab osade kaupa või tervikus läbida.
Vahelduseks võrratule loodusele on väärt läbiastumine seto muuseumist Värskas. Ehedat setude eluolu näeb muuseumis küllaga, samuti on seal erinevad näitused ja väljapanekud piirkonna ajaloost, kunstist ning käsitööst.
Värska lähedal on ka koht, kus autoga sõites korraks Venemaal ära käiakse. Nimelt jookseb Eesti tee mõnisada meetrit läbi Eesti-Vene piiri ning hetkeks ollakse teise riigi territooriumil. Peatuda seal ei tasu ? piiriprobleemide vältimiseks, ent hiljem võib kõigile ütelda, et sai möödaminnes ka Venemaal käidud.
Kindlasti tasub läbi käia ka kuulsatest Piusa liivakoobastest. Kõrged koopavõlvid, läbitungimatu pimedus ning energiaaltar ja satanistide sümbolid seintel loovad põneva ning kõheda tunde.
Kagu-Eestis asub Eesti kõrgeim mägi Vällamägi, mis suhteliselt kõrguselt Suurest Munamäest oluliselt kõrgem. Loomulikult tasub tõusta ka Suurele Munamäele ning külastada muidki kohti piirkonnas. Kõigi kaunite paikade asukohtade leidmiseks on mõttekas läbi astuda mõnest kohalikust turismiinfopunktist, kust täpsemat infot nõutada.
Kel vähegi aega ja võimalust, sel tasub suunduda Kagu-Eestisse avastusretkele. Korraliku teedeatlase ning hea tahtmisega leiab sealt palju põnevat ja vaatamisväärset.
Hetkel kuum