Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kontsert taasühinevale Euroopale
Kava eesti helilooja Veljo Tormise ning saksa klassikute Johannes Brahmsi ja Richard Straussi sümfoonilistest teostest väljendab kõrgeid euroopalikke kultuuriväärtusi, mis on ühteviisi olulised nii Euroopa Liidule kui ka sellega liituvale Eestile.
Lisaks ainulaadsele kultuurilisele suursündmusele on kontserdil ühiskondlik ja poliitiline aspekt. ?Eesti Euroopa Liiduga liitumise eelõhtul Tallinnas aset leidev hiilgav kontsert on neid sündmusi, mis annab suurepärase võimaluse üheskoos tähistada meie maailmajao rahumeelset ühinemist,? ütleb oma tervituses kontserdi patroon, Euroopa Komisjoni president Romano Prodi.
Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Jürgen Dröge: ?Nii nagu orkestri taseme määrab iga üksiku instrumendi perfektsus, nii sõltub ka Euroopa Liidu väärtus iga tema liikmesriigi panusest. Meie ootame Eestilt kõrget taset. Poliitiline orkester, milles Eesti hakkab kaasa mängima, ei sarnane sümfooniaorkestriga, vaid pigem traditsioonilise d?ässbändiga ? selles võrdõiguslike riikide liidus ei ole samuti dirigenti.?
Suursaadik mainib ka, et sõna ?Estland? seostub Saksamaal eelkõige muusikaga ? laulupidude, laulva revolutsiooni, Eurovisiooni lauluvõistluse ja Berliinis elava maailmakuulsa eesti helilooja Arvo Pärdiga.
Laulva Eestiga enim seotud helilooja Veljo Tormise sümfoonilisest loomingust on kontserdi kavas esimese eesti helitööna nüüdismuusika festivalilt ?Varssavi sügis? 1961 tuule tiibadesse saanud ja nüüdseks maailmas palju ringi rännanud teos ?Avamäng nr 2?.
Richard Straussi loomingust on kavas kaks sümfoonilist poeemi: kirglik armastuslaul ?Don Juan? ning ühe vigurvända ja kelmi lõbusatest seiklustest jutustav ?Till Eulenspiegel?.
Suure saksa sümfooniku Johannes Brahmsi loomingust kõlab teine sümfoonia.
1949. aastal asutatud Baieri Ringhäälingu Sümfooniaorkester on ajaloo, legendi ja staatuse poolest omaette nähtus muusikamaailmas. Orkestri asutaja Eugen Jochum kutsus orkestrisse vaid kõrgklassi muusikuid. Praeguse täiuslikkuse saavutas orkester Lorin Maazeli ajastul (1993?2003) ning tänu kauaaegsele loomingulisele koostööle Leonard Bernsteiniga. Orkestrit on juhatanud 20. sajandi suurimad dirigendid. Septembrist 2003 on orkestri peadirigent Maris Jansons.
Tallinnas on orkestri ees Saksamaal väga nõutud külalisdirigent, Taani Rahvusorkestri peadirigent Thomas Dausgaard.
Maailma tipporkestri proov täna kell 11 on publikule avatud. Õhtusest kontserdist on võimalus osa saada üle Eesti ? kontserdist teevad otseülekande Eesti Televisioon ja Klassikaraadio.
Autor: Kersti Inno