Massaa? turgutab kangeks töötatud keha

Eestlaste harjumused massööri juures käia ning ka muidu oma tervise eest rohkem hoolt kanda on aasta-aastalt kasvanud. Hotell Susi Ilusalongi & Massaa?ikeskuse massöör Rain Rosin möönab, et välismaalastest kliente on vähemaks jäänud, aga tööd on rohkem ? järelikult on tegemist kohalike massaa?inautlejatega.

Rain Rosin kinnitab oma kogemusest, et üle kümnetunnised tööpäevad inimeste kangeid selgasid mudides pole mingi haruldus ? 13 tundi järjest ilma lõunapausita massaa?i teha on ühtlasi ka tema isiklik rekord. ?Ei olnud hea olla,? muigab Rosin tagantjärele ning lisab, et Eesti sanatooriumides olevat massööride 13tunnised tööpäevad lausa sage nähtus.

Et töö igavaks ei muutuks, teeb Rain Rosin lisaks teada-tuntud üldmassaa?ile ka hoopis erilisemaid massaa?iprotseduure. Näiteks kuidas teile meeldiks massaa? mulgi-muhu moodi? Algatuseks viheldakse teid saunas tammevihaga ning seejärel plätserdab massöör kliendi keha mee ja meresoola seguga kokku ning jätkab üldtugevdava massaa?iga. Tõsi, alguses on pisut imelik, kui võõra inimese käed su kehale toll tolli haaval mee ja meresoola segu määrivad, kuid võõristus läheb kiiresti üle ja hoopis mõnus hakkab.

Massaa?, muide, pole lihtsalt mõnuprotseduur, vaid üks vanemaid ravimeetodeid, mis mõjub ühtaegu nii kehale kui ka vaimule. Keha saab lõdvestatud lihased ning kiirema ainevahetuse, lisaks lõõgastub närvisüsteem ning puhkab meel. Massaa?i soovitatakse ka neile inimestele, kes päevast päeva sundasendis töötama peavad ? olgu siis kontorilaua või müügileti ääres. Rain Rosin möönabki, et aasta-aastalt on inimesed aina rohkem kimpus selja- ja kaelahädadega.

Tema hinnangul meeldib meestele eriti kreeka-rooma massaa? ? on seal ju tegemist sauna ja vihtlemisega, naised seevastu mõnulevad meemassaa?is, mis annab beebipehme naha.

Üldse on Eestis võimalik proovida vähemalt kümmekond erinevat massaa?i aroomimassaa?ist vaakummassaa?ini, lisaks veel pea teist sama palju füsioteraapia protseduure. Viimaste hulka kuuluvad erinevad vannid-du?id, muda, tervisekapslid, saunaprotseduurid, samuti verekupud ning kõrvaküünlad. ?Kuna verekuppudel on verd puhastav ja verevarustust parandav toime, tellitakse seda protseduuri vahel pohmellis keha enesetunde parandamiseks,? muigab Rain Rosin. Kõrvaküünlad on aga hoopis omapärane protseduur: kõrva pannakse väike, seest tühi toruke, mille koostiseks on mesilasvaha, taruvaigu ekstrakt ning eeterlikud õlid koos ravimtaimedega. Kõrvade puhastumine vaigust toimub soojuse abil tekkiva vaakumiga ning torukese sees saab hiljem näha, mida kõike inimkõrvast välja võib tulla? Lisaks Susi Ilusalongi & Massaa?ikeskusele saab kõrvaküünlaid proovida ka näiteks Pirita Top SPA Hotellis.

Hotell Susi Ilusalongi & Massaa?ikeskuse massöör Rain Rosin nendib, et kuna praegune kord laseb massöörina tegutseda ka inimesel, kes läbinud vaid kolmekuulised massaa?ikursused, siis on varsti iga teine Eesti inimene massöör.

?See lörtsib turgu ja viib taseme alla. Kolme kuuga jääb teooria nõrgaks ? inimese anatoomiast ja füsioloogiast täit pilti ei saa,? räägib Rosin. Ta lisab, et kuna massaa?i puhul on tegemist ravi, mitte lihtsalt mõnuteenusega, on ka palju vastunäidustusi, mille korral masseerida ei tohi.

Küsimusele, mis minuga siis juhtub, kui ma oskamatu mudija kätte satun, on Rosina vastus lühike ja ehmatav: ?Jalutuks võib teha.? Tema teada on Eestis esinenud juhtumeid, kus abi asemel on inimese olukord oskamatu tegutsemisega hoopis hullemaks tehtud. ?Näiteks spordimassaa?iga õblukest inimest murdma hakata pole õige. Samuti on inimesi, kel lihaseid polegi, järelikult pole ka midagi masseerida. Neil tuleb tegeleda hoopis ravivõimlemisega. Kui aga kergelt masseerida, ei juhtu midagi,? lohutab Rosin.

Eesti Massööride Liidu juhatuse esimees Saima Kuu möönab, et praegu võib massaa?isalongi avada ka väheste teadmistega inimene, sest piisab vaid kohalikult omavalitsuselt saadud kauplemisloast. 2002. aastal kinnitati massööride kutsestandard, mille põhjal antakse massööridele välja kutsekvalifikatsioonitunnistus, selle omamine on aga praegu vabatahtlik. Põhimõtteliselt sõltub salongiomaniku südametunnistusest, kas ta võtab tööle koolitatud ja kogenud mas-sööri või mitte. Saima Kuu soovitab klientidel massöörilt küsida, milliseid koolitusi ja kus too läbinud on, kuid möönab, et ka koolitajad on erineva tasemega.

Eesti Masssööride Liidu juhatusse kuuluv Rain Rosin arvab, et massöör valitakse asukoha ja hinna järgi ning kindlasti kuulatakse ka tuttavate soovitusi.