Minimalistlik sisekujundus

Kui tellija iseennast ei tunne, on kujundamistöö keerulisem, paratamatult kulub osa energiat kliendi koolitamisele. Kui aga elanikel on oma maitse-eelistused olemas, siis tulemus vaid paraneb. ?Viimsis asuv elumaja on minu sisekujundaja töös selline, kus ma ka ise sooviksin elada,? kirjeldab Sirje Kadalipp Arhitektuuribüroost JVR.

Arhitekt Pille Nageli projekteeritud umbes 200 m2 suurune maja Viimsis jätab seest kolm korda ruumikama ja õhulisema mulje. Neljaliikmelise pere kodu avatud köögiga elutoas on võimalik võõrustada ka suuremat seltskonda. Üldine mulje elutoast on lai ja avar, nii et pere saab igal pool koos olla. Seinad on kohati 3,8 meetrit kõrged, kogu elamisest on vaid esiku ja köögi osa madala laega. Samas on elutoas ka hubane, seda tänu kaminale. Kahel pool elutoa seintes on suured aknad ning valgust püüab elutuba väga hästi, kutsudes looduse otse tuppa. Maalid seintel on kunstnik Rene Kelpmanni looming. ?Samas ruumis paiknevaid erinevaid maale seob üks käekiri, nad ei võistle, vaid ilmestavad värvilaikudena heledat minimalistlikku ruumi,? leiab sisearhitekt.

Maja tervikuna on hele ja soe. Soojust annavad naturaalsed materjalid nagu puit ja kangas ning soojad värvitoonid, näiteks roostepunased uksed teisel korrusel. Naturaalsete materjalide soojus koos metalli jahedusega annab elamisele sellise pingestatuse, mis laseb ühel mõjuda soojemana, teisel olla väikeseks jahutuseks. Selles kodus on värvi üsna vähe, aga elutoa erinevad heledad toonid hakkavad seetõttu rohkem mõjuma, luues nüansirikkust ning mõjudes piisavalt mitmekesisena, leiab sisearhitekt. ?Inimene võib teada küll, mis talle meeldib, aga minu ülesanne on terviku loomine. Eriti just voolavate ruumide puhul jäävad inimesed hätta erinevate materjalide ning toonide üleminekutega,? märgib Sirje Kadalipp.

Esikust saab minna otse kööki, läbimata elutuba. Köök on parasjagu varjatud, kuid samas ikkagi toaga ühenduses. Köök on taotluslikult kujundatud pigem toa moodi: seintel pole keraamilisi plaate ning kapiustel puuduvad käepidemed. Köögi ja elutoa vahele jääb täispuidust lett, mida saab kasutada serveerimispinnana. Täispuidust on ka köögimööbli külge liidetud söömispind. Napp klaasplokist sein eraldab eluruumi esikust. Söögitoast läheb õue kaks ust, kust pääseb laiale terrassile. Suvel, kui mõlemad uksed avatud, on ruumis õhku ja avarust rohkelt.

Elutoa kahest kandepostist on üks peidus köögi seinas, teine jääb kaminataguse seina sisse. See sein on kaminale taustaks ning samas ka ruumiliigendajaks. Kaminaesist parketti kaitseb klaas, mis jätab põrandapinna ?lõhkumata?. Elutoa põrandat katab vahtraparkett, mis veelgi rõhutab ruumi heledust. Kardinaks valitud võrk on naturaalne ning õhuline, säilitades hästi aknast avanevat vaadet. Konstruktsioonitala elutoa kaldlaes on kasutatud ära valguskarniisina, peidetud päevavalgus akna pool tekitab pimedamal ajal tunde tuppa paistvast päikesest. Asju on elutoas minimalistlikult vähe, kuid kõik vajalik on olemas.

Lastetuba jagavad praegu pere kaks last. Seina sees on peidus veel teinegi uks, mida saab hiljem kasutusele võtta ning siis tuba vaheseina abil kaheks ehitada. Kõrged laed on kaetud valgendatud puitlaudisega, et jääks madalam, hubasem tunne. Toa kõrgust ära kasutades ehitati lastele rõdukorrus, mis annab ruumi juurde ning on hästi vahva mänguplats. Seal saaksid ka sõbrad ööbida, kui vaja. Pikk, seinast seina tööpind on poiste joonistamis- ja õppimislauaks. Eritellimusena valminud ratastega diivanid on öösel kasutusel vooditena.