Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ökosahvrist saab mahetoitu
Looduslike materjalidega ja võimalikult keemiavabad kodud ning tasakaalustatud toit on muutumas väärtusteks, mille nimel ollakse valmis vaeva nägema. Toidu tootmine ilma looduslikku tasakaalu ja keskkonda kahjustamata on meie veel mitte kuigi hästi toimetulevas ühiskonnas uus ja esilagu ehk võõrastavgi mõte, kuid just see maailmaparanduslik idee innustas Ökosahvri loojaid. Ökosahver on natuke üle aasta toiminud ettevõte, mis toob soovijaile värsked ja ökoloogiliselt puhtad põllumajandussaadused koju või töö juurde.
Ökosahvri idee põhilised autorid on Peeter Jalakas, kes juba aastaid on Eesti taludest ehedat toitu oma perele ja sõpradelegi ostmas käinud, ja Merit Mikk, kes jõudis selleni mahepõllundustootjaid nõustades. Ühel hetkel oli võimatu selleks tööks edasist indu leida, kui tootjatele tuli järjest öelda, et tarbijaid ju oleks, aga müüa pole mahetooteid kusagil. Kummalgi aastaid omaette idanenud mõte sai teoks, kui lõpuks kohtuti.
Mis on mahepõllundus ja mahetoit? Mahepõllunduse eesmärk on toota võimalikult tervislikke põllusaadusi. Selleks kasutatakse mahedaid, loodusseadustest lähtuvaid, tihti ka minevikust pärinevaid võtteid. Selle viljelusviisi puhul ei pruugita keemilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi. Peamiseks väetiseks on laudasõnnik. Suuremat tähelepanu pööratakse sellele, et mullaloomastik oleks elujõuline ja hoogsalt toimiv. Nii tagatakse mulla viljakuse püsimine ja välditakse ühekülgset viljelust. Kasvatatakse vaheldumisi näiteks teravilja, põldheina, juurvilja. Sel teel välditakse ühe või teise umbrohu või kahjuri liigset paljunemist ja hoidutakse maa liigsest kurnamisest.
Eestis on olukord mahetootmise arendamiseks hetkel igati soodne, kuna rahapuudus on pannud paljud talunikud loobuma kunstväetiste ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisest. Siiski ei piisa sellest, kui põllumees ise arvab, et tema tooted on piisavalt mahedad. Ametliku mahemärgi jaoks on vaja täita rida täpseid eeskirju ja seda kontrollitakse. Mahemärgi-sarnaseid tähistusi on kogu maailmas, kannavad need siis bio, öko või mingit muud nime.
Peeter Jalakas selgitab Ökosahvri tööpõhimõtteid: ?Ökosahver ei ole tavaline pood, see on pigem tellimis-jaotuspunkt. Põhitooteks on nädalakast, kus on kümme toodet. Kasti sisu muutub iga nädal, kuigi põhiasjad ? kartul, porgand, mesi ? jäävad samaks. Soovi korral saavad tellijad muidugi oma maitse järgi kasti sisu muuta. Kast viiakse tellijale koju või tööle, kus seda mugavam vastu võtta on. Mõned kliendid käivad ka kohapeal kastil järel. Tellida saab kas telefoni teel või interneti kodulehekülje kaudu.? Lisaks kohaliku kauba müügile toob Ökosahver Eestisse sisse sellist mahekaupa, mida siin ei toodeta: mitmesugused õlid, seemned, pähklid, rosinad, riis.
Kliente on Ökosahvril 200?300, kaste läheb nädalas välja seitse-kaheksakümmend. Äriettevõttena on Ökosahver praegu suhteliselt kulukas hobi, räägib Peeter Jalakas. Mõne aastaga loodetakse saada normaalseks äriettevõtteks, kus hobile ei pea enam peale maksma. Mahepõllunduse tooted on ca 20% kallimad kui tavakaup. Siiski on Ökosahvri hinnad aastaga langenud, kinnitavad sealsed töötajad, seda tänu uute tellijate lisandumisele, mis teeb üldkulud väiksemaks.
Peeter Jalakas on kindel, et mahetoidu idee levib Eestis kiiresti: ?Eeldades, et elu läheb samal moel edasi, nagu ta viimasel aastakümnel on läinud, võib arvata, et inimesed hakkavad rohkem vaatama, mida söövad, kuidas oma ümbrusega läbi saavad. Kui arvestada, et Euroopas on mahepõllundustoodete osa kogu toidus ca 15?20%, võib arvata, et ka meie peatselt sinnani jõuame.?
Mahetoidu maitse kontrollimiseks tõin minagi nädalakasti koju: kartulid, kapsapea, kaalikad, porgandid, pastinaak, sibulad, speltanisust sepik, õunad, mesi ja pakike maitsestatud meresoola. Pastinaagi praadisin koos maheporganditega, panin juurde mahedaid seesamiseemneid ja maitsestasin meresoolaga, millele oli lisatud aed-piparrohtu, sellerit, aed-liivateed, punet, estragoni, basiilikut ja salveid ? sellesama maitsesoolaga, mille kastist leidsin. Sepik sai kohe mu lemmikuks. Juba ainuüksi selle robustse küpsetise pärast olen valmis Ökosahvri püsikliendiks hakkama.
Eesti Roheline Liikumine andis Ökosahvrile eelmisel aastal rohelise teo tiitli. Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Rein Ahas tõstis esile Ökosahvri julget ettevõtmist: ?Ökosahver on suur samm edasi, kuna lõpuks on Eestis võimalik osta kaupu, mille kvaliteet, tootmisviis ja päritolu on kontrollitud.?
Vaata lisaks:
www.sahver.ee