Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikontroll: erastamisel äritseti maaga
Riigikontroll märgib, et pärast valitsuse maareformi komisjoni likvideerimist pole olnud keskset instantsi, kes määratleks maareformi läbiviimise riskid ja kontrolliks nende maandamist, teatas riigikontrolli esindaja. Korraldamata oli kontroll erastamisel osalevate isikute omandis oleva maa suuruse üle.
Erastajate suurem huvi oli keskendunud metsamaade erastamisele. Kehtinud korraga anti aga hea võimalus metsaga äri teha, sest piiratud enampakkumistel võis üks isik kokku osta metsamaad kuni 200 ha. Nii asusid metsamajandamise ja puidutöötlemisega tegelevad äriühingud sageli juba erastamise käigus õigustatud subjektide asemele ja kasutasid ära soodsaid maa erastamise järelmaksutingimusi.
Auditijuht Maidu Lääne märgib, et riik ei loonud kõiki eeldusi selleks, et tagada maa erastamisest õigete summade laekumine: ?Erastataval maal kasvava metsa maksumus määrati metsainventariseerimise andmebaasi andmete alusel, mis olid vananenud, kohati paarikümne aasta tagused.? Lääne lisas, et summat mis riigil saamata on jäänud, ei ole võimalik kindlaks teha.
Riigikontrolli hinnangul on puudulikud ka vaba põllumajandusmaa ja metsamaa erastajate toimikutes olevad andmed, mistõttu ei ole tagatud, et erastamise otsused olid tõepoolest igati seaduslikud ning järelmaksuperioodid ja intressid määratud õigesti.
Riigikontroll auditeeris maa erastamise korraldamist kolme maavanema ehk erastamise korraldaja näitel.
Selle aasta alguseks oli eri viisidel erastatud üle 800 000 hektari maad, omanik tuleb leida veel ligikaudu 200 000 hektarile.
Autor: ÄP