Vee peale!

Tiit Reinart 30. aprill 2004, 00:00

Enne kui poodi veesõidukit hankima minna, peab endale selgeks tegema, mida tahetakse. Muidu tehakse peale enda ka müüja elu väga keeruliseks. ?Inimene peab ikka teadma, kus ta tahab sõita ja mida ta selle kaatri või paadiga teha tahab,? räägib Olle Uussaar Bike & Boat Worldist.

Tagasihoidlikuma sooviga ? tahaks vahel perega sõitmas käia ? on võimalik valida mõni väiksem sõudepaat, kummipaat või siis juba mootoriga asi, millega on võimalik ka veesuuska vedada. Kui inimesel on mere ääres maja, on raske kujutleda, et tal ei ole sõudepaati.

Kui on tegu linnainimesega, on Uussaare sõnul mõistlikum võtta juba kaater, mis mõeldud ikkagi rohkem puhkusesõiduks. Kaater on ka koht, kus saab pikemalt olla.

Kummipaadi eelis linnainimese jaoks on kokkupandavus ? selle saab sahvrisse kokku keerata ja kui tahtmine tuleb, autosse visata, veekogu äärde sõita ja täis pumbata. Väiksemate mudelite puhul võib kummipaat universaalautos suvi otsa pidevalt varuks olla.

Ala on Uussaare hinnangul inimestele veel siiski suhteliselt võõras. Autot ostma minnes on tavaliselt palju selgem nägemus, mida tahetakse.

Eks ühtteist paneb paika ka raha, mida ollakse nõus või võimeline veesõiduki peale kulutama. Eeldades seda, et kasutame kvaliteetset ja sertifitseeritud toodangut (Eestis toodetakse ka paate, mis ei vasta Euroopa Liidu kehtestatud nõuetele), piisab vee peale saamiseks veidi üle 10 000 kroonist, hindab Uussaar.

Kui ainult kondiauru edasiliikuvaks jõuks kasutada ei taha, tuleb arvestada 20 000?25 000 krooniga. Järgmine aste on aga juba paat, millega saab ka veesuuska vedada, ja siin on Uussaare sõnul jäme rusikareegel, et vähem kui 100 000 krooni eest sellist asja ei saa.

Sellisest hinnasuurusjärgust alates võib saada komplekti, kus on paat, mootor ja elementaarne varustus, mida nõutakse ülevaatuse puhul. Sinna juurde läheb veel treiler. Väiksemate paatide vedamiseks autoomanikul erilube vaja ei ole, piisab tavalisest B-kategooria juhiloast. Treiler koos registreerimisega eeldab lisakulu ca 15 000 krooni. Treileripaadi eelis on see, et neliveolise autoga ei ole praktiliselt kohta, kus sellega veekogu äärde minna ei saaks.

Alates 10 kW (ca 13,6 hj) mootorivõimsusega paadi juhtimiseks on vaja ka väikelaeva kapteni pabereid. Selleks tuleb läbida ca kahekuulised õhtused kursused. ?Keerulist ei ole seal midagi, pigem jääb asi teinekord selle taha, et Eesti inimesel pole aega kursustele minna,? ütleb Uussaar.

Treileriga transporditavate paatide-kaatrite valik on väga lai: alates üle 100 000 krooni maksvatest paatidest kuni korralike kaatriteni välja.

Suurim komplekt, mis ajakirjaniku külaskäigu ajal Bike & Boatt Wordi õue peal oli, maksab ca miljon krooni. Vastavalt omaniku maitsele on võimalik sinna teha veel kõikvõimalikke lisainvesteeringuid. Tegu on kaatriga, kus saab ka sees elada. Seda veesõidukit on veel võimalik neljaveolise auto järel vedada ? täismass on ühe tonni ümber.

Sellise riistapuu vedamiseks peavad autojuhil aga olema juba E-kategooria load. Demonstreeritava Silver Eagle Cabini liikumiskiirus on ligi 100 km tunnis, mis vee peal on juba väga uhke kiirus.

Loomulikult on võimalik saada veel suuremaid, uhkemaid ja kallimaid riistapuid. Bike & Boat World on aga eelistanud jääda hinnaklassi, mida saab veel konksu otsa panna ja treileril vedada. ?Veel suurema paadi omamine tähendab praktikas umbes sama, nagu osta isiklikuks kasutamiseks limusiin,? ütleb Uussaar. ?Siis on vaja sinna juba kaptenit peale, ise lihtsalt istun seal ja lõõgastun,? lisab ta.

Miljonilise kaatri eelis on madal süvis ? see lubab sõita suvel nt suvalise saare peale grillima. ?Aga kui mul on mingi 20meetrine ja kümnemiljoniline plastikkaater, siis sellega pole muud tehakui istuda sadamas ja juua õlut või sõita lahe peale, visata ankur sisse ja juua seal õlut. Sellise elukaga juba veesuuska ei vea,? ütleb Uussaar. ?See on juba teise elulaadi jaoks ? ta on rohkem selline ujuv hotell või nõupidamisteruum, mitte paat,? kinnitab ta.

Uussaar peab meie madalate vete jaoks sobivamaks alumiiniumist kerega paate (peavad paremini vastu ka treileriga transportimisel). Meie pisikese ja terava nn trepplainetusega veekogude jaoks sobivad rohkem Skandinaavias toodetud teravama põhjanurgaga paadid, mis lõikavad lainesse sisse. Ameerika laugema põhjaga paadid on rohkem suure ja sujuva ookeanilaine jaoks paslikud.

Eestlase ostueelistused jagunevad Uussaare sõnul laias laastus kaheks. Palju ostetakse väikeseid kuni 50 000?60 000krooniseid komplekte. Need on põhiliselt kummipaadid, mille ostja on nooremapoolne algaja. Ja see on rohkem n-ö nädalalõpukaup, mis veidi paremale järjele jõudnud inimestele sobib vahel mõne saare peale grillima sõiduks.

Teine rohkem levinud klass on 200 000?400 000kroonised treileril veetavad alumiiniumpaadid. Nendega saab veesuuska vedada, niisama ringi sõita. Käia läbi lähemad saared. Pikemate vahemaade puhul, nagu näiteks Ruhnu sõiduks, on vaja juba võimsamaid veesõidukeid.

Ent siiski on esmane asi teha endale selgeks, milleks paati vajatakse ja kui tihti seda ikkagi kasutatakse. Siis on paadimüüjal lihtsam inimest aidata.

Vihjeks niipalju, et kui on näiteks suvila saare peal, siis nn ühenduspaadiks sobib rohkem kajutiga paat, veesuusapaadiks ja kalapaadiks lahtine paat.

Üldine perepaat on samuti valdavalt lahtine. Lahtistele paatidele saab üldjuhul alati ka vihmaste ilmade korral tendi paigaldada.

Skuutrid ei ole odavad asjad. Nt Yamaha skuutrit alla 100 000 krooni ei saa, ütleb Yamaha keskuse müügijuht Lauri Lill. Kõigepealt tuleb ka jetisoetajal endale selgeks teha, milleks skuutrit tahetakse, kas trenni tegemiseks või perega lõbusõiduks.

On püstised jetid, kus sõitja seisab. On kahe-, kolme- ja neljakohalised. On kahetaktilise ja neljataktilise mootoriga. ?Kui tahad ennast väsitada ja trenni teha, on kasulik osata püstine Super Jet,? ütleb Lill. ?Sellega saab trenni- ja vigursõitu teha. Sõidad, kukud vette, ronid peale ja sõidad edasi ? pool tundi mässad ja oled täiesti läbi,? kinnitab ta.

Perega sõitma minnes on valida, kas tahad rahulikult sõitu nautida. Sel puhul sobib nõrgema mootoriga mitmekohaline skuuter. Kui on tahtmist endale ja kaassõitjaile rohkem närvikõdi ja kiirust pakkuda, tuleb valida võimsama mootoriga sõiduriist. Loomulikult tuleb siis ka rahakotti rohkem kergendada.

Yamaha mitmekohalised jetid maksavadki sõltuvalt mootori võimsusest jms suurusjärgus 130 000 kuni veerand miljonit krooni. Põhimõtteliselt samas hinnaklassis on ka teiste tootjate samade omadustega jetid. Lille hinnangul võib hind kõikuda ca 5 protsenti.

Jetisid peab Lill väga töökindlateks sõiduriistadeks. ?Aga rusikareegel on see, et niikaua ta töötab ideaalselt ja on väga luks asi, kui ta on ühe omaniku käes ja hooldused on tehtud õigeaegselt,? ütleb ta. ?Niipea kui ta hakkab käest käima, lõpeb ka tema vastupidavus.?

Jetid siiski sama populaarsed kui paadid-kaatrid ei ole. Lill peab selle üheks põhjuseks paljusid piiranguid, mis jetisõidule tehtud on. ?Nad on kiired ja lärmakad,? iseloomustab ta. ?Seaduse järgi ei tohi alla 2 ha järves jetiga sõita. Siis on veel igale omavalitsusele antud õigused piirata või keelata jetisõitu oma piirkonnas.? Jetisõidu tippaeg oli ca 6?7 aastat tagasi. Kui sul pole just mereäärset elamist, on jetiga sõitma minekuks vaja käru ja vähemalt tervet päeva, et nt kaks tundi vee peal sõitu teha.

?Skuuter on rohkem selline tilulilu värk,? arvab ka Olle Uussaar Bike & Boat Worldist. Põhjus, miks skuutrimüük viimasel ajal väga edukas pole, on soovijate kitsas ring. ?Need, kes teda tahavad, on ta ära ostnud. Ja see on kitsas ring, kes ostab endale skuutri vaid sellepärast, et temaga vee peal tuuseldada,? ütleb Uussaar. ?Samamoodi on võimalik ka paadiga adrenaliin kätte saada. Isiklikult olen olnud paadiga merel, kui oli 33 m/sek tuul. 45aastastel meestel pisarad jooksid ? tahaks koju! Samas on paadil praktiline pool suurem. Skuutriga kala ei püüa ? kui lõhe otsa tuleb, tõmbab pikali.?

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:40
Otsi:

Ava täpsem otsing