Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Täna algavad bensiiniostjate koorimise nädalad
Kerkinud aktsiisi süüdlaseks tuues kergitavad kütusemüüjad kütuste liitrihindu tanklates kuni 1,5 krooni. Eesti suurimad bensiinimüüjad eesotsas Statoiliga peaksid viima hinnad "Euroopa tasemele" juba täna.
Äripäeva hinnangul toob võimalus Euroopa Liiduga liitumisele viidates praegu hinda tõsta bensiinimüüjatele ajaloo ühe kõige kasumlikuma perioodi. Nimelt on neil varudes veel madalama aktsiisiga sisse ostetud kütus, aga tarbijad ostavad juba kallimat bensiini.
Näiteks turuosalt suurima müüja, Statoili Futura 95 Euro liitri müügihind peaks täna tõusma 10.20 kroonilt 11.40 kroonile. Seega tõuseb Statoili arvestuslik marginaal ühelt kroonilt pea kahele kroonile. See pidu peaks kestma, kuni odavamad varud otsa lõppevad ehk tõenäoliselt kaks-kolm nädalat.
Äripäeva arvutuste järgi teenivad kütuse importijad tänu varakult kerkinud hindadele kokku lisatulu umbes miljon krooni päevas. Kui jagada lisakasum turuosade kaupa, siis teenib Statoil neil päevil vaheltkasu umbes 300 000, Neste ligi 200 000 krooni päevas. Kümne päeva pealt teenivad Statoil ja Neste seega juba vastavalt 3 ja 2 miljonit krooni. Võrdluseks: 2002. aastal oli Statoilil aastakasum 36 ja Nestel 59 miljonit krooni. Seega on need paar nädalat, mis tulevad tarbijate taskust, arvestatava tähtsusega.
Kas selline enneaegne hinnatõus on õigustatud? Rangelt võttes peaksid kütusemüüjad tõstma hinda hetkest, kui neilegi kütuse hind tõuseb. Samas ei saa pahaks panna, et ka bensiinimüüjad üldisest hinnatõusuootusest kasu lõikavad. Nad oleksid ju rumalad, kui suhkru- ja soolakaupmeestele alla jääksid.
Häirib siiski see, kuidas kütusemüüjad on püüdnud hinnatõusu tegelikku vajadust ja ulatust hämamise taha peita, rääkides maailmahindadest ja paika pandud marginaalidest. Veebruaris märkis Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, et paljud ettevõtjad kompavad enne liitumist turgu, vaadates, kas tarbija võtab uue hinna vastu. Josingu sõnul tegid seda teiste seas just kütusefirmad, kes kord tõstsid ja siis jälle langetasid tanklates hindu. Statoili juhatuse esimees Epp Kiviaed Josinguga ei nõustunud. ?Meil on hinnastrateegia ja kasumimarginaalid aastaks paika pandud ja mingit kompamist me ei harrasta,? lausus ta rangelt.
Kiviaed ütles ka, et hinnatõus sõltub eelkõige maailmaturul valitsevast olukorrast: aktsiisitõusu tõttu on hinnatõusuks surve olemas, aga kui samal ajal nafta hind maailmaturul langeb, ei pruugi Eestis bensiini hind tõustagi. ?Bensiin on Eestis maksnud ka 11 krooni ringis liiter ja vaevalt, et nüüd seda taset ületame,? lisas Kiviaed. Täna küünib bensiinihind Statoilis 12 krooni lähedale.
Tuleb märkida, et nafta maailmaturuhinnad on tõepoolest laes ning ka dollar on hakanud üles liikuma. Eelmisel reedel kirjutas Turun Sanomat, et bensiinihind ähvardab ka Soomes tõusta rekordilistesse kõrgustesse, põhjusteks dollari tugevnemine, USA suvehooaja algus, tagasihoidlikud bensiinivarud ja kasvavad maailmaturu hinnad.
Samas märkis Neste turundusjuht Matti Peitso, et maailmahinnad mõjutavad kohalikku hinnatõusu vähe, tähtsaim on kohalik konkurents. Eestis näib, et kohalikule konkurentsile mõeldakse edasi siis, kui kõik kütusemüüjad on euroliiduga liitumise puhul tarbijatelt maksimaalse välja pigistanud.
Autor: ÄP