Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vorstisõja võidud ja kaotused

    2002. aasta kevadel lahvatas meedias nn ?vorstisõda?. Ühtäkki jõudis avalikkuse ette teave, et paljud meie toidulettidel olevad vorstid polegi valmistatud lihast, vaid hoopiski lihatööstuse jääkproduktist kondilihamassist (MDM). Firmad, kes ei kasuta lihatoodete valmistamiseks mehhaaniliselt konditustatud liha massi, liitusid toona Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooni (ELA).
    Tänaseks on meie vorstilettidel toimunud väliseid muutusi ? näiteks peavad tootjad pakendile märkima kondilihamassi sisalduse vorsti-ja lihatoodetes - kuid sisuliselt on olukord ikkagi endine. Ajal, mil on kehtestatud ranged nõuded tootmiseks, puuduvad peaaegu täielikult nõuded valmistoodete kohta. Eesti pole täna olemas lihade, vorstide ja muude toodete klassifikatsioone ega kvaliteedinõudeid. Töö, mida Toiduseaduse järgi peaks tegema valitsus, on suuresti veel tegemata.
    Mis on aga muutunud kahe aastaga? Esimeseks oluliseks sammuks sai termini mehhaaniliselt konditustatud liha mass seadustamine. Senini võis iga firma deklareerida nimetatud tooraine liiki suvaliselt. Esines kanalihamassi, kanahakkliha, lihamassi ja nii edasi. Ometigi on kõik need terminid ekslikud ja hämavad. ELA survel võttis ka Põllumajandusministeerium lõpuks kasutusele analoogse termini. Esialgne vastuseis paljudelt firmadelt on hääbunud ning kõik suuremad tootjad on oma etiketid korralikult tähistanud.
    Teiseks oleme mehhaaniliselt konditustatud liha massist rääkides probleemi avalikkusele laiemalt teadvustanud. Definitsiooni järgi on see värske liha mass, mis saadakse luudele kinnitunud lihas- ja teiste pehmete kudede mehhaanilisel eemaldamisel vastava seadme abil. Kui kontideta liha aluseks on lihaskude, siis mehhaaniliselt konditustatud lihamassi ?emaks? on luud. Leiame, et tarbijad peavad sellist olulist erinevust teadma.
    Kõige suurem erinevus on aga hinnas. Kui sealiha keskmine hind on ligi 20 krooni kilo kohta, siis kondlihamassi ostuhind Euroopast on 5 krooni ringis. Eestis toodetult võib see ka kallim olla. Kuid Eestis puudub piisaval kogusel töötlemiseks lubatud luid. Ning importivatel riikidel on suhteliselt ükskõik, millise hinnaga oma jäätmetest lahti saada - oluline on neist lahti saada! Kas aga sellest toorainest tehtud lihatoode on ka ¾ odavam? Vastus on: ei. Mehhaaniliselt konditustatud liha massi sisaldavate lihatoodete hinnad on vaid paar krooni odavamad kui lihast tehtud toodetel. Muide, tulenevalt Euroopa Liidu direktiividest ei arvata mehhaaniliselt konditustatud liha massi enam liha hulka. Seetõttu pole seda toorainet sisaldavad tooted justkui nagu lihatootedki.
    Jätkuvalt kestab aga segadus mehhaaniliselt konditustatud liha massi importimisega. Siin püüab ELA jätkata dialoogi riigiametitega, sest see on riiklik küsimus. Tavaliselt üritab iga riik ikka maksimaalselt ära kasutada kõigepealt kodumaise tootja toodetud kauba ja alles seejärel soodustab importi. Eestis on kondilihamassiga kahjuks lugu täpselt vastupidi. Kodumaine seakasvataja on jäetud üksi ja selle asemel imporditakse väljast odavat toorainet, millest iga endast lugupidav riik üritab lahti saada. Peaksime aga hoopiski võtma eeskuju Soomest, kuhu mehhaaniliselt konditustatud liha massi ei impordita, vaid üritatakse kodumaist tootmist toetada ja jäägid mujale müüa.
    Seega ? nn vorstisõja tulemusel oleme suuremad siseriiklikud ?lahingud? ära pidanud. Nüüd tuleb jätkata oma turu ja tootjate eest võitlust Euroopa Liidu keerulistes koridorides.
    Kommentaari on vahendanud Äripäevale suhtekorraldusfirma Rull & Rumm
    Autor: Meelis Trumberg
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.