Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ametikohtade hindamine hoiab ära mürgised kahtlustused
Äripäev leiab, et töökohtade hindamisest ettevõttes võidavad nii firma juht kui ka töötajad.
Töötajale annab tema töökoha hindamine teadmise, kus asub tema ametikoht kogu ettevõtte struktuuris. Ta saab teada, kus ta paikneb üldisel palgaskaalal, ning tal on ka selgem pilt sellest, kuhu on tal võimalik ettevõttes edasi liikuda.
Nii ei saa tekkida suuri kääre kahe sama tööd tegeva töötaja vahel. Mingi lisatasu on tublile inimesele niikuinii ette nähtud, aga samas võiks palgapoliitika aluseks olla siiski töökohtade astmed.
Ettevõttes paika pandud töökohtade astmed peavad olema avalikud, et kõik töötajad võiksid neid igal ajal uurida. See hoiab ära mürgised kahtlustused ja kuulujutud, et kõrval istuv kolleeg saab sama töö eest kolm korda suuremat tasu. Töötajate kindlustunne, et palgad määratakse õiglaselt, kindla strateegia alusel, parandab firma tööõhkkonda.
Juhti kaitseb ametikohtade hindamine omakorda töötaja ebamõistlike nõudmiste eest. Kui juht teab ametikoha palka, mille alusel töötaja tegelik palganumber kujuneb, on tal lihtsam otsuseid teha ning töötajatele neid ka põhjendada. Kindel palgapoliitika peaks olema ka iga omaniku huvides, sest siis on juhil vähem võimalust põhjuseta oma sõprade palku kergitada. Eeltoodu juures peab ametikohtade hindamise süsteem ettevõttes siiski paindlik olema. Ametikohti tuleb hinnata jooksvalt, et käia kaasas muutustega firma struktuuris ja tööjõuturul. Inimene usaldab ja arvestab oma ametikoha väärtust siis, kui see vastab tegelikkusele ja on õiglaselt paika pandud. Kui ettevõte teeb läbi suuri muudatusi ning inimese vastutus ja kohustuste hulk suureneb, ei saa tema ametikoha väärtus jääda endiseks. Ametikohtade hindamisel baseeruv palgasüsteem ettevõttes meenutab riigiametnike astmepalkade süsteemi, mis on Äripäevas ja teistes lehtedes kõvasti sarjata saanud. Riigiametnike astmepalkade viga on aga olnud just selles, et need pole ajaga kaasas käinud ja ei peegelda tegelikke palku. Maksu- ja tolliameti peadirektori Aivar Rehe põhipalk on 18 000 krooni, samas kui tema kogu kuuteenistus on neli korda suurem, 80 000 krooni. Ametikohtade hindajad peavad seega vaatama, et ettevõttes avalikuks tehtud ametikohtale vastavad palgad ka tegelikkuses paika peaksid ega kõiguks enam kui 20 protsenti üles- või allapoole ametikoha palgataset. Muidu ei ole ametikohtade hindamisest palkade koha pealt mingit kasu.
Autor: ÄP