Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa Liidu siseste tehingute käibemaks on 0 protsenti

Tõnis Jakob 04. mai 2004, 00:00

Kauba ühendusesisene käive asendab endist kauba eksporti ja ühendusesisene kauba soetamine asendab endist kauba importi liikmesriikidevahelises äris.

Alles jääb kauba eksport ja import ainult nn kolmandate riikidega ehk nendega, kes pole EÜ liikmesriigid.

Samas tuleb arvestada, et kui eksport algas teisest liikmesriigist enne 1. maid ja kaubad saadakse Eestis kätte pärast 1. maid, siis tuleb vormistada import vana käibemaksuseaduse kohaselt.

Impordil tuleb käibemaks tasuda tollile ja pärast tasumist taotleda tagasi käibedeklaratsiooni kaudu. Ühendusesisese soetuse puhul tuleb käibemaks soetuselt küll arvutada, kuid ei tule ära maksta, vaid seda saab kohe käsitleda sisendkäibemaksuna ja tasaarvestada sama kuu käibedeklaratsioonis.

Uues KMSis on kauba ühendusesisene käive analoogselt kauba ekspordiga 0% määraga käive. Seega tuleb jälgida, et oleks täidetud kõik nõuded, et tehing oleks kauba ühendusesisene käive. Eriti hoolikas tuleks olla kauba teise liikmesriiki transpordi tõendamisega.

Tehingut, kus kaup viiakse teise liikmesriiki oma ettevõtluse tarbeks, näiteks oma filiaali, kutsutakse ka fiktiivseks käibeks ja fiktiivseks soetuseks, sest tegemist on kauba viimisega ühest liikmesriigist teise ehk käibega, kuid ühe juriidilise isiku sees ei toimu kauba võõrandamist. Selle nn fiktiivse soetuse asjaoluga tuleb kindlasti arvestada, sest paljudes teistes liikmesriikides ei aktsepteerita lihtsustatud konsignatsioonilao reegleid ja kauba enda tarbeks toimetamist teise liikmesriiki tuleb seal riigis maksustada.

Kuivõrd kauba ühendusesisese käibe puhul on oluline, et ostja oleks käibemaksukohustuslane, peab arvel olema ostja käibemaksunumber ja tuleks jälgida, millise riigi käibemaksuregistrinumbri ta annab, sest tavatingimustes peaks kaup minema sinna liikmesriiki, millise riigi käibemaksunumbri all ostja kauba soetab.

Pärast 1. maid 2004 teisest liikmesriigist Eestisse töötlemiseks toodud kaubast mingi uue toote valmistamist ja selle väljavedu Eestist enam ekspordina ei käsitleta ning ei käsitleta ka ühendusesisese käibena, vaid tegemist on teenuse osutamisega.

Kuid see, kas teise liikmesriigi isiku tellimusel tehtud kauba valmistamise või remondi teenust Eestis saab käsitleda 0% määraga käibena, sõltub mitmest asjaolust.

Selleks, et tegemist oleks 0% määraga käibega, peab valmistatud kauba või remonditud asja Eestist välja viima ja teenuse ostja peab olema mõne teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane.

Järelikult teenuse 0% määraga käibe tagamiseks tuleb valmistamise tulemus või remonditud kaup Eestist välja viia, sest kui näiteks tellija jätab kauba Eestisse, siis on teenus 18% määraga käive, kuigi ostja on välisfirma ja käibemaksukohustuslane mõnes teises liikmesriigis.

Vana KMSi kohaselt ei olnud garantiiremondi tegemine välisfirmast tootja või müüja tellimusel käive ning ei kuulunud käibemaksuga maksustamisele.

Uue KMSi kohaselt ei kuulu alates 1. maist 2004 garantiiremonditeenus käibemaksuga maksustamisele ainult juhul, kui seda teenust osutatakse mitteliikmesriigi tootjale või müüjale.

Seega kuulub liikmesriigist kauba müüjale või kauba tootjale garantiiremonditeenuse osutamine praktiliselt 18% käibemaksumääraga maksustamisele. Sõna ?praktiliselt? tähendab siin seda, et kui garantiiremondi objekti Eestist välja ei viida, on garantiiremondi teenus 18% määraga maksustatav.

Kui aga näiteks Soome firma toob kauba Eestisse remontimiseks ning pärast remonti kaup Eestist välja viiakse ja remondiarve esitatakse Soome käibemaksukohustuslasele, on remonditeenus Eestis 0% määraga käive ja ostja on kohustatud rakendama pöördkäibemaksu.

Käibemaksuga maksustamisel tuleb Euroopa Liidu tingimustes kasutusse spetsiifiline kauba müügiskeem, mille nimi on kolmnurktehing.

Kui jutt on kolmnurktehingust, siis tuleb eristada uue KMSi tähenduses kolmnurktehingut (see on lihtsustusreegel) kõigist muudest ärikolmnurktehingutest.

Kuigi uues KMSis kipub lihtsustusreegel olema pigem komplitseerituse reegel, on ta siiski oma olemuselt oluline lihtsustus kolmnurktehingu teisele lülile. Seega tuleb eriti hoolikalt jälgida, kas on täidetud tingimused lihtsustatud maksustamiseks kolmnurktehingus.

Kõigi muude ärikolmnurktehingute puhul on peaaegu alati tegemist maksustamise komplitseerituse juhtumiga ja tuleb väga hoolikalt selgitada maksustamise reeglid ja oma kohustused ja õigused sellises tehingus. Sageli toob selline ärikolmnurk kaasa maksukohustuse tekkimise teises liikmesriigis ja sellega palju probleeme, nagu registreerimine, deklareerimine, maksmine, võõras keel ja seadused.

Peale spetsiifilise müügiskeemi toob uus KMS kasutusse uued mõisted, nagu paigaldatav ja kokkupandav kaup ja kauba kaugmüük, mille maksustamine erineb oluliselt meie senisest arusaamisest.

Paigaldatava ja kokkupandava kauba käive tekib EÜs selles liikmesriigis, kus kaup paigaldatakse, ja see võib kaasa tuua müüja käibemaksukohustuse teises liikmesriigis.

Mõned liikmesriigid rakendavad laiendatud pöördkäibemaksu, mida tuleks enne tehingut kontrollida, sest sellega vabaneb müüja teises liikmesriigis enda registreerimisest käibemaksukohustuslaseks.

Kauba kaugmüügil on teistel liikmesriikidel kehtestatud registreerimise piiriks üldjuhul ligikaudu 35 000 eurot või 100 000 eurot.

Arvele tuleb märkida ostja käibemaksunumber, kui ostjal tekib käibemaksukohustus kauba või teenuse soetuselt. Eestis ei ole kahe Eesti käibemaksukohustuslase vahel pöördkäibemaks lubatud ja siin ostja käibemaksunumber tähendust ei oma. Arvel tuleb näidata ka teenuse maht, mida varem ei nõutud. Kui arve esitatakse teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele ja meie käive on 0% määraga või maksuvaba, tuleb arvele teha viide selle aluseks olevale 6. direktiivi sättele, samuti viide ostja kohustusele arvestada käibemaks.

Kinnisasjadega tehtavad tehingud on maksuvaba käive koos sellest tuleneva piiratud õigusega maha arvata sisendkäibemaks kinnisaja ehitus-, parenduskuludelt ja muudelt kinnisasjaga seotud kuludelt, samas on maksumaksjal õigus teatud juhtudel kinnisasja ennast või rendileandmist maksustada käibemaksuga. Kuigi maksumaksjal on teatud valikuvabadus maksustamise otsustamisel, on seda valikuvabadust alates 1. maist piiratud.

Kuivõrd ehitisele või ehitise osale ehitusseaduse tähenduses ja ehitisealusele maale, mis võõrandatakse enne ehitise esmast kasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist, maksuvabastust ei kohaldata, tuleb igakordne krundi müük ja ehitise müük enne esmast kasutuselevõttu alati maksustada.

Uue KMSi rakendussätete kohaselt siiski need maatükid, mis soetati enne 1. maid, ja ehitised, mille ehitamist alustati enne 1. maid, kohustuslikus korras maksustamisele ei kuulu.

Omaette probleeme tekib neil, kes osutavad ehitusteenust ja võõrandavad kinnisasju välismaal. Uue KMSi kohaselt on kinnisasjaga seotud teenuste käibe tekkimise koht seal, kus asub kinnisasi. Seega on välismaal ehitades ja välismaal ehitatavat maja projekteerides ehitusteenuse ja arhitekti teenuse käive väljaspool Eestit, mis tähendab 0% määraga käivet Eestis, kuid maksustamist mõnes teises liikmesriigis tolle riigi käibemaksuseaduse järgi. Uus KMS jaotab teenuse käibe tekkimise koha kaheks: käive on Eestis või käive ei ole Eestis.

Kui teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, tuleb rakendada teenusele meie KMSis toodud korda ja käibemaksumäärasid: 18%, 5%, 0% määr ja maksuvaba käive.

Kui teenuse käibe tekkimise koht on aga väljaspool Eestit, siis on tegemist 0% määraga käibega.

Samas ei tähenda see, et selline teenus jääb üldse maksustamata käibemaksuga selles riigis, kus meie käive tekkis. Kui meie teenuse käive tekib välisriigis, tekib kaks varianti: kas meie peame seal hakkama käibemaksu maksma või rakendab ostja pöördkäibemaksu. Seega, kui meie teenuse käive tekib mõnes teises liikmesriigis, tuleb valmis olla selle käibemaksu deklareerimiseks ja maksmiseks mõnes teises liikmesriigis.

Teatud teenuste käibe tekkimise koht on ostja riik, meie jaoks 0% määraga käive Eestis ja sellisel juhul on ostja kohustatud arvutama käibemaksu pöördkäibemaksu põhimõttel. Sellised teenused, kus teenuse ostja on teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane ja peab arvutama ise pöördkäibemaksu, on toodud uue KMSi §s 10 lg 2. Seega tuleb selgitada, kas meie poolt osutatava teenuse puhul peab ostja arvutama ja tasuma käibemaksu või mitte.

Kui aga teises liikmesriigis olev ostja ei ole käibemaksukohustuslane ja seega ei rakenda pöördkäibemaksu, tuleb talle teenus müüa Eesti käibemaksuga, näiteks 18% määraga. Real juhtudel osutatakse füüsiliselt teenust välisriigis, mille puhul ostja võib olla samast riigist, kuid kohustuslikku pöördkäibemaksu siiski ei rakendata. Sellisteks teenusteks, mille füüsiline osutamine välisriigis ei ole kohustusliku pöördkäibemaksu objekt, on ehitusteenus ja kinnisasjaga seotud teenused, kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- ja meelahutusteenused. Nende teenuste puhul on mõned liikmesriigid lubanud rakendada pöördkäibemaksu ning hilisemate arusaamatuste vältimiseks tuleks see asjaolu enne teenuse osutamist välisriigis välja selgitada.

Ilmselt tekib rida probleeme meie vedajatel, kes seni rahvusvaheliste vedude puhul osutasid veoteenust 0% määraga.

Pärast 1. maid tuleb vedajatel arvestada, et veoteenuste puhul tuleb käibemaksuga maksustamisel eristada kaubavedu, reisijatevedu, kaubaveo kõrvalteenust, ekspedeerimist ehk korraldamist ja eeltoodud teenuste vahendust.

Kui ekspedeerija pärast 1. maid osutab veo korraldamise teenust kliendi nimel ja arvel, on ta vahendaja ja mitte korraldaja; kui aga oma nimel ja kliendi arvel, siis on ta korraldaja käibemaksu tähenduses.

Kui liikmesriikidevahelise kaubaveo puhul ostja ei ole käibemaksukohustuslane üheski liikmesriigis, tuleb ostjale esitada veoteenuse arve selle riigi käibemaksuga, kus vedu algas.

Seega kaubaveo puhul võib tekkida olukord, kus Eesti vedaja kaubaveo algus on teises liikmesriigis ning teenuse ostja ei ole käibemaksukohustuslane. Siis peab Eesti vedaja esitama kliendile arve veo alguse liikmesriigi käibemaksuga ja hakkama seda deklareerima ja maksma teises liikmesriigis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:40
Otsi:

Ava täpsem otsing