Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kogu kütuseaktsiis teedeehitusele ja remondile

    Kehvade teede ja tänavate pärast virisemine on ära tüüdanud. Veel piinlikum on aga, et valitsus hädaldab niisamuti. Teate küll: et raha napib ja seepärast saab vaid jupikaupa teid lappida, Tallinna tänavavõrgu-Kolgata on pealinna võimu arutu eelarvepoliitika tagajärg, kohalikele teedele ei saa rohkem raha eraldada, - muidu jääme euroabist ilma.
    Samas on lahendus just valitsuse käes. Kõigepealt peab valitsus lõpetama hämamise, mida see teederaha nappuse jutt on. Tegelikult jõuab kütuseaktsiisist teedele vaid 30-40% (sellele on tähelepanu juhtinud ka Ülle Karjane, vt ?Teehoiukava koostamise tagamaadest?, Teeleht, dets 2003).
    Kütuseaktsiisi sisseseadmist põhjendati vajadusega leida rahaallikas teedeehituseks ja korrashoiuks. Tegelikult on aktsiisist laekuva rahaga lapitud rohkem riigieelarve-, kui teeauke. Teeseadus näeb ette, et 2001. aastast pidi minema aktsiisist teedehoiule 55%. 2002. aastal 65% ning alates 2003. aastast pidi osakaal tõusma 75%-ni.
    Kuidas tegelikult asi on, näeme kõrvalolevast graafikust. Seejuures tuleb arvestada, et kuni 2002. aastani on summa hulgas ka tolle aasta lõpuni kehtinud mootorsõidukiaktsiisist laekunud raha. Ehk siis nii 2001 kui 2002 läks kütuseaktsiisist teehoiuks veidi üle 30%. Mullu arvestati aga kütuseaktsiisi 75% määra sisse välisabi ja laenud, nii et teedehoiule läks umbes 40%. Samamoodi talitatakse sel ja järgnevail aastail. Samas kinnitab valitsus, et tegemist on 75%-ga kütuseaktsiisist. Seega rikub valitsus külmavereliselt teeseadust, mis ütleb: vähemalt 75% peab minema teedehoiule.
    Kütuseaktsiis on üks paremini laekuvaid makse, mitu aastat on seda laekunud (vähemalt 4%) rohkem, kui valitsus riigieelarvet koostades on prognoosinud. Aga vaid mullu sai teedehoid lisaeelarvest juurde 20 miljonit krooni. Seega pole valitsuse suurejooneline säästukava midagi muud kui kokkuhoid teedehoiu arvelt. Ehk siis eelmisel aastal kokkuhoitud 1,8 miljardist kroonist ? mis nüüd kenasti riigireservis ?puhkab? ? on tegelikult umbes kolmandik see raha, mis teeseaduse järgi tulnuks kulutada teedele.
    Kohalikele teedele pole aga kütuseaktsiisist suurt midagi jõudnud ega jõua ka edaspidi. Valitsus käitub nii, justkui ammutaksid kohalikel teedel vuravad hobujõud võhma teepervel kasvavast heinast, mitte mootorikütusest, nagu riigimaanteedel liikuvad sõiduvahendid. Mullu said ?kohalikud? siiski midagi ka ühisest katlast - 70 miljonit, sama palju tuleb tänavu ning 2005. ja 2006. aastal 100-120 miljonit.
    Eriti absurdne on Tallinna olukord ? kümne aasta jooksul on pealinn saanud riigile laekuvast kütuseaktsiisist 9,9 miljonit krooni. Tänavu lisandub sellele veel 4,9 miljonit krooni. Samal ajal on pealinnas registreeritud suur osa sõiduvahendeist, siin ostetakse kõige enam kütust. Pealinna ja rahandusministeeriumi kemplemine annab mõista, et linnakassasse jõuaks ehk mõni miljon rohkem, kui Edgar Savisaar Tallinna linnapea poleks ? ehk asi on kohalikus poliitikas.
    Teede kehv seis on varasemate aastate tegematajätmiste tulemus ja mida kaugemale tulevikku me hädavajalikke remondi- ja ehitustöid lükkame, seda kallimaks need lõppkokkuvõttes kujunevad.
    Riik peab osutama teenust kogu raha eest ? kogu kütuseaktsiisist laekuv raha peab minema teede ehitamiseks ja remondiks. Seejuures kindel osa aktsiisist ? vähemalt 10% - tuleb eraldada kohalikele teedele. ISPA ja Ühtekuuluvusfondi abi ei kao kusagile ? need tahavad kaasfinantseerimist 25% ja seda suudame ka anda. Raha taha ei tohiks asi jääda: riigile jääb kütusemüügilt laekuv käibemaks ikka alles.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.