Autokaubamaja rajamine ülikulukas

Tõnu Tramm 05. mai 2004, 00:00

Sügisel muutub uute autode kaubandus ELi liikmesriikide vahel vabaks ning räägitakse n-ö autokaubamajade tekkest, kus müügil palju erinevaid uusi automarke. Automüüjate hinnangul on selline stsenaarium üsna vähetõenäoline, sest ka autokaubamajadele kehtivad kõik needsamad reeglid, mida peavad praegu täitma ametlikud esindused.

Eriti hästi tunneb euronõudmisi omal nahal AS Info-Auto, mis esindab nelja automarki: Fordi, Volvot, Land Roverit ja Jaguari. ?Seda, et lähemal ajal Eestis massiliselt autokaubamajade taolisi moodustisi tekkida võiks, ei julge küll prognoosida,? tunnistab ASi Info-Auto turundusdirektor Tiit Lillipuu, kelle sõnutsi on põhjuseid selleks mitu: esiteks müügiruumide vastavus tehasestandarditele, teiseks teeninduse või lepingulise teenindaja olemasolu ja kolmandaks tasuvus.

?Autokaupluse-firmaesinduse avamiseks ei piisa mõnesajast ruutmeetrist plaaditud põrandaga kaubanduspinnast ja hulgast agarast autohuvilisest müügipersonalist,? lausub Lillipuu ja lisab, et tootjapoolsed müügikeskkonnale esitatud standardid kirjutavad ette kõige väiksemate detailideni selle, kui suur peab müügipind olema, milline peab see pind välja nägema, kuidas peab olema sisustatud konkreetse margi müügisaal, erinevad abiruumid, samuti hoone ja krunt tervikuna, milline on müügisaalis eksponeeritavate ja proovisõiduks kasutatavate sõidukite kohustuslik hulk ja nomenklatuur, kuidas peab toimuma müügiprotsess ja milline väljaõpe peab olema personalil.

Kui autokaubamajal puudub teenindus kohapeal, peab tal olema leping autotootja volitatud margiteenindusega. Samas puudub volitatud margiteenindusel kohustus selline leping autokaubamajaga sõlmida. Siiamaani on margiteenindused valdavalt volitatud autoesinduste juures, kes on planeerinud teenindusvõimsuse vastavalt enda müüdavale autode hulgale ning seetõttu ei pruugi lisanduv töömaht üle jõu käia. Jäävad üle autotootja poolt volitatud eraldi remonditöökojad, mida senini pole tekkinud, sest ka siin kerkib küsimus suuremahulistest investeeringutest.

?Muidugi ei välista see täielikult võimalust, et ELiga liitumise järel võib teatud hulk halli äri ajavaid tegelasi üritada siinsel turul tolmu üles keerutada ning n-ö uut moodi autoäri loosungite all rahvast lollitada,? nentis Lillipuu.

Eestis Mercedes-Benzi, Chryslerit, Jeep?i ja Mitsubishit esindav AS Silberauto avas hiljuti Tartus Eesti esimese auditeeritud autokaubamaja, kus müügil korraga neli marki.

?Kõigi nüansside tehaste etteantud tingimustega vastavusse viimine läks meil Tartu autokaubamajas maksma üle 40 miljoni krooni, ehk keskmiselt 10-15 miljonit krooni iga margi kohta,? tunnistab ASi Silberauto PR-juht Raivo Murde.

Vähe sellest, et tehased näevad ette näiteks erinevate reklaamsiltide asukohad, mõõdud jms, peavad kõik ametlikud müüjad tellima need sildid ka ühest ja samast reklaamibüroost, mis asub näiteks Prantsusmaal. Vaatamata sellele, et ka kohalikud reklaamifirmad suudaksid needsamad asjad sama hästi valmis teha ja seda märksa odavamalt.

Tehaste nõudmised laskuvad Murde sõnul juba selliste detailideni, mis määravad näiteks sentimeetri täpsusega ära autode vahe salongis, rääkimata nende arvust, firma e-posti kirjastiili, mööblistiili ja -tootja (mis reeglina asub kusagil Lääne-Euroopas ja mille toodang maksab meie mõistes väga palju) jms.

?Neid nõudmisi jagub kümnetele lehekülgedele ja nende täitmine on vägagi kulukas,? nendib Murde.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:40
Otsi:

Ava täpsem otsing