Eesti ettevõtteid viib edasi tõeline eristumine

Eesti ettevõtjad ei peaks ootama, et Lääne-Euroopa firmad nende poole pöörduvad, vaid peaksid ise initsiatiivi ilmutama ning näitama, kui loov ja dünaamiline võib Eesti ettevõtlus olla. Soovitan Eesti ettevõtetel eristuda innovatiivsete toodete massist ja haarata turgudel spetsiifilisi ni??e.

Eesti majanduses lühikese ajal jooksul aset leidnud muutused ja moderniseerumine on tähelepanuväärsed. Sellist dünaamikat ei leia tänapäeva Euroopas kuigi sageli. ELi sees on areng aeglane ja Eesti peab lootma omaenda tugevatele külgedele, et püsida majanduskasvu kursil. Väljakutseks saab majandusalase moderniseerumise levitamine üle kogu riigi ning sissetulekute ja heaolu kasvu stabiliseerumise poole püüdlemine.

Üheks võimaluseks on siin aktiivne uute firmade rajamine. Samas ei tohiks oodata kiireid tulemusi. Oluline on luua ettevõtlust soosiv hoiak, mis võimaldab järjepidevat tugevate ettevõtete teket aastate vältel, mitte pinnapealse buumi ajal.

Innovatsioon tundub olevat universaalne külluseallikas, konkurentsivõime ja majanduskasvu võti. Kuigi Eesti edeneb sel rajal suhteliselt kiiresti, pole see kerge tee.

Tuleb meeles pidada, et sajad tuhanded väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted tööstusmaailmas püüavad samuti innovatiivsete toodete ja teenuste abil globaalset konkurentsivõimet saavutada. Rahvusvahelistele turgudele sisenevad Eesti firmad on sunnitud nendega võistlema. Kusjuures paljud neist tegutsevad sarnastel turgudel ja loodavad edu saavutada IT, multimeedia, mobiilside, bio- või nanotehnoloogia või uudsete materjalide vallas.

Need tunduvad olevat ?üldlevinud innovatsioonistrateegiad?. Eesti ettevõtted peaksid otsima sellest üldlevinud strateegiast erinevaid teid ning püüdma saavutada tõeliselt unikaalseid müügipositsioone. Innovatsioon on lai mõiste. Esiteks võib mingi toode või teenus olla innovatiivne Eesti turgudel, aga samas mujal maailmas hästi tuntud, ja vastupidi. Teiseks, isegi väiksed parendused võivad toote innovatiivseks muuta (nn täiendinnovatsioon.

Kolmandaks võib innovatiivseid teenuseid pakkuda koos tavapäraste toodetega. Neljandaks, innovatsioon on seegi, kui tavapäraseid tooteid toodetakse või müüakse uudset laadi tootmis- või müügiorganisatsiooni kasutades. Ja viiendaks, ei tohiks unustada, et potentsiaalne innovatsioon pole innovatsioon seni, kui see pole turule jõudnud!

Kas olla globaalne või kohalik? Eesti majandus on liiga väike, et noori ettevõtteid kohe globaalsesse mõõtkavva asetada. Eesti ettevõtjatel ei tasu üritada jõuda globaalsetele turgudele, kui neil juba pole selliseid suhteid loodud. Arendama peaks pigem kohalikke või piirkondlikke turge ja leidma ni??e, kuhu keegi teine ei saaks enam kergesti siseneda.

Mingis ni?is tugeva positsiooni saavutamine piirkondlikel turgudel on lihtsam: konkurente on vähem ja kodupiirkond tuttavam. Võrreldes paljude lääneriikidega näib Eesti turg olevat ka innovaatilistele lahendustele enam avatud.

Kui ni??i on edukalt sisenetud, võib innovaatiline firma töötada end sammhaaval Euroopa ning hiljem globaalsele turule. Sageli öeldakse, et ettevõtte edukat arengut takistab peamiselt rahaliste vahendite puudus. Minu arvates pole see nii. Head tooted või teenused, olemasolev turunõudlus, tugev juhtimine ja meeskond ning reaalne käive on vajalikud eeldused täiendava kapitali ligimeelitamiseks. Suuremad võimalused rahastamisallikaid leida on juba käivitunud ettevõtetel. Seejuures ei tohi ettevõtjad loota liialt riigile või investoritele, kel puuduvad teadmised konkreetsest turust: mitte keegi teine peale ettevõtja enda pole vastutav oma ettevõtte edu või ebaõnnestumise eest.

Sama oluline kui ettevõtte sisene innovatsioon on tema kaasatus innovatsioonisüsteemi. Süsteem või võrgustik tähendab koostööd vähemalt kahe partneri vahel, kelleks võivad olla ettevõtted, teadus- ja arendusasutused, riiklikud asutused, tugiteenuste osutajad, finantsasutused jne. Innovaatilistest võrgustikest kasusaamine eeldab ühiseid huvisid, vastastikust usaldust ning soovi üksteisele oma teadmisi edastada.

Võrgustikku valides tasub olla hoolikas - hinnake enda ja partnerite motiive, ühiseid eesmärke, võrgustiku eesotsas olevaid inimesi, nende senist tööd ja seda, mis rolli teie täita saaksite.

Eesti poliitilistel, majandus- ja teadusringkondadel on piisavalt taiplikkust, et saavutada väljapaistev positsioon vähemasti Euroopa innovatsioonisüsteemis - seda potentsiaali peaksid ettevõtjad rohkem kasutama.

Autor: Joachim Hemer