Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas kütusel ja kütusel on vahe?

Tõnu Tramm 05. mai 2004, 00:00

Juba ammusest ajast on peas mõlkunud soov võrrelda erinevate kütuste kulu 100 km kohta, sest ikka ja jälle räägitakse, kuidas 98 ja 95 bensiinil on küll hinnavahe üle poole krooni, kuid seevastu kulub esimest sedavõrd vähem, et kokkuvõttes pole vahet, kummaga sõita. On see tõesti nii? Vastust pole keegi osanud anda.

Seda paljuski põhjusel, et kütuse testimine liikluses on küllaltki riskantne ettevõtmine ja õiglast tulemust saavutada on väga raske, kui mitte võimatu. Sestap olekski see mõte jäänud pelgalt mõtteks, kui äsja poleks turule jõudnud veel üks ?superkütus?, millel nimeks Nitro 3000 ning mis lubab koguni 3protsendilist säästu 100 km kohta.

Otsus sündis kiiresti: tuleb lihtsalt asi ette võtta, lasta kordamööda mootorist läbi kolm kütust ? 95, 98 ja Nitro 3000 ? ning vaadata, millise kulu on kõige väiksem.

Et tulemus oleks võimalikult adekvaatne, seadsime endale üsna ranged eeltingimused: auto peab läbima ühe kütusega vähemalt 200 km, läbitav teekond peab olema kõikide kütustega täpselt sama, teeolud, ilmastikutingimused, auto raskus jms samuti, rääkimata kiirusest, millega teekond läbitakse. Kui kusagil tuleb mingil põhjusel hoogu maha võtta või seisma jääda, tuleb seda teha igal korral, täpselt sama koha peal.

Selge on see, et täielikult ei ole võimalik erinevusi välistada. Sest kui ühel korral jääb metsaveok ette koperdama ja hooga mööda sõita ei õnnestu, siis ei saa me sama autot järgmisel korral ka parima tahtmise juures sama koha peale tekitada. Et selliste ootamatuste arv jääks võimalikult väikseks, valime sõitmiseks Narva maantee, kus neljarealist liiklust kõige kauem ja kus saab ligi 70 km ulatuses segamatult oma rada kulgeda. Otsustame sõita 100 km Tallinnast välja ja siis uuesti tagasi. (Tol hetkel me veel ei tea, et Sõmerust alates on teeremont, kus liiklus aeglane, ja juba esimesel korral peame tegema ka ühe peatuse. Kuid mis seal ikka, oleme sunnitud kaasliiklejate hämmingust hoolimata peatuma sama koha peal iga kord).

Kütusekulu mõõdame uue Volvo S40ga, millel 172 hj ja 2,4-liitrine mootor. Võimsama mootori puhul tuleb vahe paremini esile ning Volvo pardakompuutri täpsust pole siiani veel keegi kahtluse alla seadnud. Oluline on, et see näitaks nii keskmist kui ka hetkekulu ning et autol oleks peal püsikiiruse hoidja. Kui teele satuvad kohad, kus kiirus on piiratud, ei kiirenda me uuesti gaasipedaaliga, mille surve võib iga kord olla erinev, vaid elektrooniliselt, püsikiiruse hoidja abil, et oleks tagatud võrdsus igal korral.

Võrreldavateks kütusteks otsustame valida kõige tuntumad ja kvaliteetsemad ehk Statoili 95 ja 98 Ultima. Töö käigus otsustame saadud võrdlusandmeid kasutada ja lisada loetellu veel ühe variandi: ostame tavalist Statoili 95 bensiini ja lisame sinna poes müüdavat kütuselisandit, mis peaks samuti kütusekulu vähendama. Kokku võtame seega valitud teekonna ette neljal korral, ehk ühtekokku läbime 800 km ühe ööpäeva jooksul.

Esimest ringi alustame kõige levinuma kütuse, tavalise 95ga (mis maksis Statoili Järve tanklas tol hetkel veel 9.90). Ilmateade autoraadiost ütleb, et puhub nõrk lõunatuul, ehk nii minnes kui tulles puhub tuul küljelt. Silm ei seleta aga metsa kohal vähimatki liikumist, pigem võib öelda, et tegemist on tuulevaikusega.

Stardime Narva maanteel Iru viadukti juurest, pardakompuutri kõik näidud ära nullitud, jälgime piinliku täpsusega paigaltvõttu (kiirendame enne käiguvahetust täpselt 3000 pöördeni jms), fikseerime kohad, kus saavutame täiskiiruse (spidomeetriosuti järgi 95 km/h) jne. Lühidalt, lisaks kütusekulu mõõtmisele märgime üles kõik detailid, et neid saaks järgida ka järgmistel kordadel.

Esimene 25. kilomeeter saabub enne Kuusalut. Keskmine kütusekulu on 7,6 l/100 km, mis jääb samaks ka 50 km peal. Sealt edasi hakkab aga kulu vaikselt vähenema, jõudes 100 km juures 7,4ni. Tagasi pöördudes oleme sunnitud peatuma teetööd tegeva auto taga, lisaks fototõestus sajandal kilomeetril. Igaks juhuks. Kui keegi peaks kahtlema meie ettevõtmise siiruses.

Tallinnasse naastes on keskmine kütusekulu kahanenud 7,3 liitrile, mis kõikide vaheetappide keskmisena teeb 200 km keskmiseks kuluks 7,45 l/100 km.

Enne teise ringi algust oleme eelmise kütuse nii otsakorrale sõitnud kui vähegi võimalik ja vaevu aurude najal veereme samasse Järve Statoili, kust ostame paaki 98 Ultimat. Start nagu ikka, samast kohast Narva maanteel ning juba esimeses ?kontrollpunktis? ehk 25. kilomeetril näitab pardaarvuti 0,2 liitrit väiksemat kulu kui oli 95ga. Hakkame juba uskuma, et küllap tõesti on 98 märksa väiksema kuluga kui 95. Kuid mida aeg edasi, seda selgemaks saab, et tegelikkuses pole erinevus siiski väga suur. 125. kilomeetril on keskmine kulu koguni sama, hiljem see siiski langeb. Kokkuvõttes saame 98 keskmiste keskmiseks 7,33 l/100 km ehk 0,12 liitrit vähem kui 95ga. See teeb paagitäie kohta umbes pool liitrit säästu, millega saab sõita ligi 7 kilomeetrit. Pole just väga suur erinevus, rääkimata rahalisest võidust. 10.65 maksva 98 puhul tuleb kilomeetri maksumuseks 78 senti, 95 puhul 74 senti.

Kui kütuseosuti taas nullis ning pardaarvuti näitab läbitud teekonna pikkuseks null kilomeetrit, veereme Uno-X automaatjaama, kus kuldse käepidemega voolikust laseme sisse uut imebensiini. Hind on tal täpselt sama, mis Statoili 98 bensiinil (Tol hetkel 10 krooni ja 65 senti), mis on Uno-X enda 98ga võrreldes mõnevõrra kallim. Erilist usku tema imettegevasse toimesse küll pole, aga uudishimu on selle võrra suurem.

Täpselt kõiki enda kehtestatud reegleid järgides stardime samast kohast, samasuguse kiirusega. Juba esimene kontrollpunkt näitab, et vahe on täiesti olemas. Tavalise 95ga võrreldes 0,4 liitrit vähem, 50 km pärast isegi pool liitrit. 98ga võrreldes on kulu väiksem 0,2?0,3 liitrit 100 km kohta. Kui kontrollpunkt asub juhtumisi kergel tõusul või vahetult pärast asulat, millest väljudes on vaja kiirendada, näitab kompuuter keskmiseks kuluks 7,2 l. Kui kontrollpunkt asub kergel langusel, siis 7,1 l/100 km. Seal vahel see tiksub terve teekonna jooksul. Kõrgemaiks kulunäitajaks jääbki 7,2 liitrit, milleni 98 jõudis viimasel 50 kilomeetril.

Tallinna naastes saame keskmiste keskmiseks 7,16 l/100 km ehk ligi 0,3 liitrit vähem kui 95 puhul. Paagitäie kohta teeb see ligi poolteist liitrit kokkuhoidu, ehk teekond pikeneb 20 km võrra. Pole samuti teab mis suur edu, aga väidetavalt annab Nitro 3000 õige efekti alles hiljem. Kes teab, äkki on seegi tõsi, sest kui ametlikel andmetel väheneb kütusekulu Nitro 3000ga kohe 2,7% ja hiljem 3,2%, siis mõõtmiste tulemusena kahanes kulu kohe ligi 3,9%, kui võrrelda tavalise 95 bensiiniga. Kilomeetri maksumus tuleb Nitro 3000 puhul siiski kõrgem kui 95 bensiinil, asetudes täpselt 95 ja 98 vahele ? 0,76 kr/km.

Olles kolm ringi ära teinud, tekib painajalik uudishimu, et kui palju mõjutavad kütusekulu lisandid, mille pudelile muude heade omaduste seas ära märgitud ka see, et lisand vähendab kütusekulu. Kindlasti on neidki erinevaid ja kõiki neid omavahel võrrelda poleks mõeldav. Otsustame lähtuda populaarsuse kriteeriumist. Esimese ettejuhtuva tankla müüja ütleb, et enim ostetakse CRC kütuselisandit, mis on nii puhastava kui ka kütusekulu vähendava toimega. Kuna peamine kokkuhoid tulebki tal just tänu sellele, et ta puhastab pihusteid ja mootori töö muutub efektiivsemaks, siis uue mootori puhul ei sea me väga suuri ootusi.

Tangime 95 kütust täpselt samast tanklast ja isegi samast voolikust, kallates enne paagi põhja pudelitäie kütuselisandit.

Esimene kontrollpunkt ei too kaasa mingit efekti. Kulu on sama, mis ilma lisandita 95 puhul. Mida aeg edasi, seda väiksemaks kulu aga muutub ning kokkuvõtteks mõõdame välja tulemuse, mis on peaaegu üks ühele võrreldav 98 bensiiniga. Kilomeetri hinda siinjuures aga arvutama ei hakka, sest väidetavalt kestab lisandi toime vähemalt paari-kolme paagitäie jagu, aga tõestus sellele väitele puudub. Ühe paagitäie kohta on ilmselgelt tegemist kõrgeima hinnaga: lisand maksab 60 krooni, 45-liitrise paagi korral teeb see paagitäie hinnaks üle 500 krooni. Sama kogus 98 bensiini maksab ca 480 krooni.

Testi kokkuvõte oleks lühidalt selline: uut ?superkütust? kulub tõepoolest vähem kui n-ö tavalist bensiini ja vähemalt kõnealuse põgusa testi najal võib öelda, et väited tema imettegevast jõust vastavad tõele. Milles see ime seisneb? Aga selles, et tegelikult mingit imet ei olegi. Nitrole lisatud aine parandab lihtsalt mootori määrdeomadusi, mis omakorda vähendavad mootori enda käitamiseks vajamineva energia vajadust. Ehk veelgi lihtsamalt väljendudes: kui kolbide liigutamiseks kulus varem x hulk energiat, siis tänu libedamale pinnale tehakse sama asi väiksema energiahulga ja kütusekogusega. Vahe 95 ja 98 vahel on samuti täiesti olemas, kuid mitte nii suur, et see rahaliselt ühe ja sama välja teeks. Kõige odavam on siiski sõita tavalise 95 bensiiniga, seejärel Nitro 3000ga ja siis 98 bensiiniga. Ka pärast esmaspäevast hinnatõusu. Omavaheline hinnaerinevus 95 ja 98 vahel on ka täna75 senti, nagu testipäevalgi.

Muidugi võib kilomeetri hinna üle alati vaielda. Sest ka 98 Ultima sisaldab erinevaid ained, mis puhastavad mootorit ja parandavad määrdeomadusi, ja see omakorda tõstab auto kasutusiga, mis omakorda on kokkuhoid autoomanikule. Kui niimoodi igale asjale läheneda, võib minna välja suisa absurdini. Enamasti huvitab inimest siiski vaid üks: mul on auto, millega on vaja sõita x kilomeetrit, ja mida vähem ma pean selleks rahakotist raha välja tõmbama, seda parem. Lihtne ja konkreetne.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:40
Otsi:

Ava täpsem otsing