Kütteperioodi lõpetab korstnapühkija külaskäik

Kristo Mäe 05. mai 2004, 00:00

Eeskirjade järgi peab aasta läbi kasutatavaid küttekoldeid puhastama vähemalt kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavaid kord aastas, enne hooaja algust. ?Üldiselt tehakse seda kevadel ja suvel, sest talvel on see tunduvalt keerulisem, eeskätt ilmastikuolude tõttu,? ütleb MTÜ Aravete Tulehoidja juhatuse esimees Priit Grünthal. Siiski võib aeg-ajalt olla vaja korstnat pühkida ka kütteperioodi ajal, näiteks kui tõmme halveneb või tekib tahmapõleng.

Grünthali sõnul on soovitatav enne tule tegemist puhastada lõõrid ja korstnad ka suve- või maakodus. Talve jooksul võib olla korstnasse sattunud võõrkehi, mis võivad tõmmet halvendada või seda täielikult takistada.

Kui küttekolle on pikka aega olnud kütmata, tuleks OÜ Tartu Tuli korstnapühkija Urmas Raigi sõnul alustada kütmisega ettevaatlikult. ?Suitsukäigud on külmad ja korraga suure koguse küttematerjali põlema panek tekitab olukorra, kus suits ei lähe korstnasse, vaid pressib kolde ukse vahelt tuppa,? ütleb Raig. Selle vältimiseks soovitab ta alustada kütmist paari paberilehe põletamisega, mis paneb suitsu lõõrides liikuma.

Kui jätta korsten puhastamata, siis võib seal tekkida tahmapõleng, mis omakorda võib saada tulekahju põhjuseks. Lisaks hakkab tõmbe halvenedes hoonesse vingu sisse tungima ja küttekolde ning korstna seintele ladestunud tahm soojuse ruumi jõudmist takistama. Sellega kaasneb märgatav soojuskadu ja sooja toa saamiseks kulub rohkem küttepuid.

Kõige rohkem tekitavad küttepuudest tahma mänd ja kask, kõige vähem lepp ning haab. Kuid rohkem kui põletatava puu liik mõjutab tahma tekkimist puidu niiskussisaldus ning põlemisõhu kogus. Puude põlemisel eralduv niiskus kondenseerub lõõride seintele ja seguneb põlemisjääkidega. Tekib pigi, mis ladestub lõõride seintele. Lõõr muutub ajapikku kitsamaks, tõmme väheneb ja ahi enam sooja ei anna, vaid ajab ainult suitsu sisse.

?Puu, mida kasutatakse kütmiseks, peaks kindlasti olema kuiv. Niiske puu kasutamine võib rikkuda küttekolded ja tagajärjed on kulukad,? möönab Raig.

Koos korstnapühkimisega puhastatakse ka suitsulõõrid ja küttekolded. Samuti kontrollitakse üle suitsusiibrid ja eemaldatakse sinna kogunenud jäätmed ning tuhk.

Puhastuse maksumus sõltub ennekõike tööde mahust ja vahenditest, millega tööd tehakse. Korstna sisemust on võimalik lasta kontrollida ka kaameraga. ?Tehnika võimalused on väga suured, kuid paraku ei suuda inimesed sel juhul teenust kinni maksta,? väidab Grünthal. Keskmiselt jääb eramu küttekollete puhastuse hind 250?500 krooni vahele.

Tuleohutusnõuete järgi võib ühepereelamu, suvila ja nende kõrvalhoonete suitsulõõre puhastada ka omanik ise, põletada ei tohi vaid lõõrides olevat tahma. Siiski ei osata Grünthali sõnul pöörata tähelepanu asjadele, mida oskavad märgata korstnapühkijad. ?Nii võib juhtuda, et pärast korstna pühkimist tõmme halveneb või tekib tulekahju,? nendib ta.

Teenustööna tohib korstnaid pühkida ainult kvalifitseeritud korstnapühkija. ?Juhul kui kasutada korstnapühkija teenust, võiks tema käest igaks juhuks küsida kutsetunnistust, mille on väljastanud tuletõrjeliit,? räägib Raig.

Andry Saarm, ERGO Kindlustuse varakahjude osakonna juhataja:
Kindlustuslepingu juurde kuuluvad tingimused, kus on harilikult sätted, mis sisaldavad järgmist: klient peab kindlustusperioodi jooksul kinni pidama seadusandlikest ja kindlustuslepingus fikseeritud ohutuseeskirjadest, võtma kasutusele ettevaatusabinõud kindlustusjuhtumi vältimiseks.

Seadusandlik põhiakt on praegu siseministri 2000. aasta 8. septembri määrus ?Tuleohutuse üldnõuded?. Otseselt ei ole selles korstnate pühkimisest juttu. On § 66 säte: kütteseadme kasutamisel on keelatud kütta tulekahju põhjustada võiva defektiga kütteseadet. Tahma süttimisel korstnas on päästeteenistused pidanud tulekahju teket seotuks selle sätte eiramisega. Juriidilisest isikust kindlustusvõtja peab vastavalt määrusele kehtestama kooskõlastatult tuleohutusjärelevalve ametnikuga objekti üldise tuleohutusjuhendi.

Objekti kindlustamisel tutvutakse nimetatud dokumendiga ja kui korstnate pühkimisest pole seal sõnagi, on kindlustusandjal võimalik vajaduse ilmnemisel kindlustuslepingusse sisse tuua eritingimusi.

Kindlustuslepingu ohutuseeskirjad kohustavad kütteseadmeid kontrollima. Nt kodukindlustuse puhul tuleb neid perioodiliselt kontrollida, küttekollete suitsulõõre ja korstnaid peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord aastas.

Metallkorstnate ja kivikorstnate puhul sõltub puhastamise sagedus tihti kütteseadmest ja selle kasutamise intensiivsusest. Kui on tegemist tööstuslikult valmistatud kütteseadmete ja korstnatega, on nende hooldamise üksikasjad, sealhulgas puhastamise sagedus, näidatud kasutamisjuhendis (kamin, saunaahi, bullerjan, tulikiviahi, konteiner-katlamajad jne).

Tulekahjud korstnate pühkimata jätmisest ei ole sagedased. Tõsiseks probleemiks on see, et metallkorstnad ja kaminad ning nende ühenduslõõrid korstnaga ei vasta ehitiste tuleohutust reguleerivatele õigusaktide nõuetele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:25
Otsi:

Ava täpsem otsing