Keskerakonnal on käes karjalaskeaeg

Küllo Arjakas 06. mai 2004, 00:00

Mis toimub Keskerakonnas? Ja miks? Tegemist on lihtsate küsimustega. Paraku on lihtsatele küsimustele vastuseid rohkem kui üks. Pika talve järel on tervet Toompead ja eriti Keskerakonna fraktsiooni tabanud kevadine karjalaskeaeg ning sarved on kokku löödud. Väike erakond ? väikesed mured, suur erakond - suured mured, nii kõlaks lihtne kokkuvõte.

Mitmed organisatsiooniteooriad nendivad, et teatud arenguperioodidel on kokkujooks organisatsioonidesse sisse programmeeritud ja nii on see täna ka Keskerakonnas. Tavaliselt elatakse need ajad organisatsiooni sees vähemate sisemiste pingetega üle. Mitmete asjade kokkulangemisel nagu Keskerakonna puhul võivad muutused aga tugevalt välja lüüa.

Kevadel on olnud mitmed valimisi ? fraktsioonil on uus juhatus, käimas on europarlamendi kampaania, millele eelnes erakonnasisene tihe sisevalimiste sõel. See seletab mõndagi, ent pole veel kõik.

Kindlasti on oma roll ka Keskerakonna kui rahvaerakonna mudelil - see tähendab kirevat liikmeskonda. On neid, kes tahavad ajada professionaalset poliitikat ja neid, kellele sobib poliitika klubiline vorm. Rahvaerakonna mudel on aidanud kaasata valijaid erinevatest sektoritest, samas toob see täiendavaid probleeme organisatsiooni juhtimisel.

Veel varakevadel võis erakonna lähteseisu pidada täiesti rahuldavaks. Riigikogus oli 28 kohta ja Tallinna linnavalitsus töötas pingeteta. Läinud aastal kaotati tavapärases kohalikus poliitilises kempluses mõni koht valdade tasemel, samas tuli mõni koht ka juurde ? viimati näiteks Harjumaal Rae vallas, kus volikogu esimeheks valiti keskerakondlane. Ka Tartu kongressi järel aset leidnud mõnekuine toetuse langus asendus talvel uue tõusutrendiga. Riigikogus oli erakond küll opositsioonis, ent ka Riigikogu siseste positsioonidega komisjonide tasemel võis rahul olla. Meediale enamnähtavaid ametikohti oli tunduvalt rohkem kui eelneval opositsiooniajal 1999-2001. Meenutagem, et toona jagus meile vaid keskkonnakomisjoni esimehe koht. Nüüd on Sven Mikser riigikaitsekomisjoni esimees, Jaanus Marrandi maaelukomisjoni esimees, Harri Õunapuu sai hiljuti riigieelarve kontrolli komisjoni esimeheks. Liina Tõnisson on Euroopa asjade komisjoni aseesimees, Olev Laanjärv õiguskomisjoni aseesimees, Enn Eesmaa väliskomisjoni aseesimees, Siiri Oviir põhiseaduskomisjoni aseesimees ja väiksemaid kohakesi jagub veel.

Keskerakonna möödanik näitab selgelt, et kohtade arv ja sellega kaasnev aktiivsus on olulised. 1999. aastal alustati Riigikogus 28 saadikuga opositsioonis ja lõpetati 29ga valitsuskoalitsioonis. 1999 alustati 21 saadikuga Tallinna linnavolikogu opositsioonis, lõpetati aga 26 saadikuga pealinna valitsuskoalitsioonis. 1996 alustati Tallinnas 12 saadikuga, lõpetati 18ga. Erakonna aktiivsus hoidis toetajaskonda ja erakonna reiting püsis aastaid tipptasemel. Uues Riigikogus Keskerakond valitsuses pole, ent poliitika pole sprint. Erakond ei võrdu kolme-nelja ministriportfelliga, vaid on ka kümned omavalitsused, kus ollakse võimul ja esindatakse valijaid. Samas on seaduseks saanud ka mitmed Keskfraktsiooni algatused Riigikogus.

Teoorias on rahulolematus edasiviiv jõud. Teooriast praktikani on aga üks oluline samm, mis eeldab hea nn plaani B olemasolu. Siiani on Keskerakonna rahulolematud jaganud vasakule-paremale mitmesuguseid hinnanguid, arvamusi, aga plaani B pole. Loodetavasti on see tekkinud täna pealelõunaks, mil leiab aset palju kära tekitanud kohtumine.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing