PM: Ravijärjekorrad ületavad haigekassa seatud piiri

06. mai 2004, 07:52

Tuhanded inimesed peavad eriarsti juurde pääsemiseks ootama kauem kui neli nädalat, mis on haigekassa nõukogu kehtestatud maksimaalne ooteaeg.

1. aprilli seisuga ootas eriarstiabi lubamatult kaua 27 101 inimest, kes moodustasid rohkem kui veerandi kõigist järjekorras olijatest. Neist 5518 inimese ootuse venitas maksimaalsest ajast pikemaks haigekassa ja raviteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingu mahu suurenemisest tingitud rahanappus, kirjutab Postimees.

Rahapuuduse tõttu tekkisid ambulatoorses arstiabis pikimad järjekorrad silmahaiguste ja kõrva-nina-kurguhaiguste erialal, statsionaarse ravi vajajad pidid kõige kauem ootama kardiokirurgi ja kõrva-nina-kurguarsti käe alla pääsemist.

«Järelikult on haigekassa ja teenuse osutaja vahel esialgselt sõlmitud lepingu maht osutunud ebapiisavaks,» põhjendas haigekassa pressiesindaja Anne Osvet liigpikkade järjekordade teket. «Neid järjekordi saab vähendada, kui haigekassa annab lepingupartnerile rohkem raha.»

Haigekassa piirkondlikud osakonnad on asunud korrigeerima nende raviasutuste lepinguid, kus järjekordade põhjuseks on raha vähesus. «Aga lepingumahu suurendamine ja lisaraha andmine on alati teatud viivitusega protsess ega rakendu kohe homme, kui otsus on tehtud täna,» sõnas Osvet

Tele2 juhatuse esimehe Üllar Jaaksoo sõnul öeldi tema tuttavate lapse mandlilõikuse ooteajaks umbes aasta. «Lapse ema on siiani pidanud iga kuu viis päeva haiguslehel olema,» lausus ta. «Kui sama asi jätkub, tuleb haigekassal maksta järjekorras ootavale perele 30 000 krooni haigusraha.»

«Et haigekassa ei anna lepingupartneritele rohkem raha, on majanduslikult rumal just seetõttu, et sama haigekassa peab haiguslehtedena maksma patsiendi haigushoogude ajal palju suurema summa,» leidis Jaaksoo.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    10. November 2009, 00:00
    Otsi:

    Ava täpsem otsing