Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa Liidu kohtulahendid piiravad tööaja tõlgendamise võimalust

Sirje Rank 07. mai 2004, 00:00

Nii oli hulk aega segadus eelkõige tervishoiusektoris, kus pikka aega polnud selgust, kas tööaja sisse tuleb arvestada ka arstide valves oldud aeg või on tegemist ületundidega, kas valves oleku ajal on arstil lubatud magada või tuleb seda pidada seaduse mõistes puhkeajaks jne. Tervishoiusektoris on need teemad kõige teravamad, kuid sarnased küsimused kerkivad ka teistes valdkondades, kus töötaja peab olema n-ö valvel ja valmis vajadusel välja tulema.

Kaks kohtuasja 2000. ja 2003. aastast tõid töö- ja puhkeaja mõiste tõlgendamisel olulist selgust. Kuni sinnamaani oli liikmesriikides valdav seisukoht, et arstide puhul ei arvestatud tööaja sisse valves oldud aega, mil arst raviteenust ei osutanud. Seda isegi juhul, kui arst pidi raviasutuses kohapeal viibima.

2000. aastal otsustas aga Hispaania kohus nn Simapi kohtuloo pretsedendiga, et aeg, mis arst veedab raviasutuses kohapeal, olles valmis teenust osutama, tuleb lugeda tööaja sisse. Kui füüsiline kohaolek ei ole nõutud, loetakse tööajaks vaid konkreetselt teenuse osutamiseks kulunud aeg.

Seda otsust kinnitas ja täpsustas teine kohtulugu 2003. aastast, nn Jaegeri pretsedent, mis käsitles küsimust, kas tööajaks arvestatakse ka see, kui näiteks arstil on valves olles luba magada. Kohus otsustas, et ka selline aeg läheb tööajana kirja. Seda peavad tunnustama ka liikmesriigid, mis olid oma seadustes määratlenud taolise aja puhkeajana.

Kuna direktiivi järgi võib nädalas töötada vaid 48 tundi, olid otsusel mitmes liikmesriigis väga tõsised mõjud. Veelgi suurem on mõju selle aasta augustist, kui see nõue laieneb ka internatuuris olevatele arstidele.

Haiglatel on vaja arste juurde palgata, et jätkata tervishoiuteenuste pakkumist senisel tasemel. Mitmed riigid leiavad, et isegi kui arstide juurdepalkamiseks raha leitaks, ei ole tööturul lihtsalt nii palju vajaliku ettevalmistusega töötajaid.

  • Helve Chevalier, Eesti Arstide Liidu administraator:
    See piirang hakkab mõjutama ka meie haiglaid. Praegu pole küsimus veel üles kerkinud, kuid kuu lõpus me arutame seda.

Juba siis, kui kohakaasluse võimalus ära kadus, muutus graafikute tegemine raskeks. Varjatult töötatakse aga ikka rohkem, sest muidu ei jõua arst oma tööd ära tehtud.

Praegu on lepingus sätestatud, mitu valvet peab arst tegema ja mitu patsienti teatud aja jooksul teenindama, millal ta seda aga teeb, on tema asi.

  • Renno Mägi, Eesti Tööandjate Keskliidu jurist:
    Meie toetasime veebruaris uue tööaja direktiivi muudatuste kohta saadetud seisukohas seda varianti, kus töö- ja puhkeaja seadusega jääks võimalus teha nädalas kuni kaheksa ületöötundi ja peale selle 200 lisaületundi aastas.

Komisjoni ettepanek oli, et töötunnid lepitaks kokku kollektiivlepinguga. Meie oleme arvamusel, et lisatundide küsimuse peab saama lahendatud siseriikliku seadusega, mitte kollektiivlepinguga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing