Konkurentsireeglite mõju Eesti ettevõtjale suurenes

Tanel Kalaus 07. mai 2004, 00:00

Selle põhjuseks on eelkõige asjaolu, et ettevõtja kogu Eestis ja muudes värsketes ELi liikmesriikides saavutatud käive loetakse edaspidi ja ka tagasiulatuvalt EÜ-siseseks käibeks. Samuti lihtsustus oluliselt selliste koondumisjuhtumite suunamine Euroopa Komisjoni, mida vastasel juhul tuleks menetleda eraldi vähemalt kolmes ELi liikmesriigis.

Igal juhul on tervitatav see, et kui enne ELiga liitumist tuli juhul, kui tehing langes EÜ koondumisreeglite alla, teatada sellest ka Eesti konkurentsiametile, siis alates 1. maist selline topeltmenetlus enam võimalik ei ole.

Kui EÜ koondumiste kontrolli reeglid puudutavad eelkõige kõrgete käibenõuete tõttu siiski vaid väikest osa Eesti ettevõtjatest, siis EÜ konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja turgu valitseva seisundi regulatsioon puudutab paljusid.

Vastavate EÜ reeglite puhul tuleb alati meeles pidada, et need kehtivad vaid juhul, kui konkreetne kokkulepe või käitumine võib mõjutada oluliselt ELi liikmesriikide vahelist kaubandust.

Euroopa praktikas on nimetatud mõistele antud väga lai sisu, kuid samas puuduvad erinevalt EÜ koondumise kontrolli reeglitest selged kriteeriumid, mille järgi kindlalt otsustada, kas nimetatud tingimus on täidetud või mitte. Pealegi, kui enne 1. maid oli üsna ebatõenäoline, et Eesti ettevõtjate vahel sõlmitud kokkulepe või nende käitumine selle mõiste alla läheb, siis Eestit kui ELi liikmesriiki puudutav kokkulepe või käitumine võib täita vastava tingimuse oluliselt kergemini.

Alates 1. maist peavad nende konkurentsi kahjustada võivate kokkulepete puhul, mis võivad oluliselt mõjutada ELi liikmesriikide vahelist kaubandust, pooled ise hindama, kas kokkulepe on lubatav või mitte, kuna selle sõlmimiseks ei ole võimalik taotleda ei Euroopa Komisjonilt ega konkurentsiametilt erandit. Samas säilib Eestis endine süsteem ning puhtalt siseriiklike konkurentsi kahjustada võivate kokkulepete puhul tuleb nende sõlmimiseks taotleda konkurentsiametilt luba, kui vastava lepinguliigi kohta ei ole antud üldist luba ? grupierandit.

See tähendab, et iga ettevõtja peab hoolikalt analüüsima, kas tema poolt sõlmitav kokkulepe võib mõjutada oluliselt liikmesriikidevahelist kaubandust, et oleks edasi võimalik otsustada, kas kokkulepe peab sellest tulenevalt vastama EÜ või Eesti reeglitele.

EÜ normide rikkumise korral võib ettevõtja ühel hommikul avastada oma ukse tagant Euroopa Komisjoni ametnikud volitustega, mis alates 1. maist on peaaegu piiramatud, ning järgmisel päeval leida end silmitsi trahviga, mis moodustab kümme protsenti tema aastakäibest.

Samas ähvardab konkurentsiseaduse nõuete rikkumise eest ettevõtjat kuni kolmeaastane vangistus või 250 miljoni kroonine rahaline karistus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing