Apananski vastab süüdistustele

Edastan Leonid Apananski seisukoha artiklite ?Leonid Apananski võib pääseda 35 miljoni krooni suurusest nõudest? (29.04.) ja ?Apananski pääses 35 miljoni krooni nõudest? (03.05.) kohta.

Hageja on esitanud hagiavalduse ASi AB Kindlustuse Grupp (pankrotis) endiste nõukogu liikmete L. Apananski ja S. Net?ajevi ning endise juhatuse liikme V. T?ernõ?evi vastu tekitatud kahju 34 651 509,55 krooni väljamõistmiseks. Hageja põhjenduste kohaselt andsid nõukogu liikmed nõusoleku hageja omandis aktsiate võõrandamiseks. Juhatuse liige sõlmis tingimusliku aktsiate ostu-müügilepingu. Hageja väidab, et aktsiate võõrandamise tulemusena tekkis hagejal aktsiate bilansilise maksumusega võrduv kahju.

Kostjad esitasid esitatud hagi kohta põhjaliku vastuse ja kinnitasid vastuväiteid asjakohaste tõenditega.

1. Aktsiate ostu-müügilepingud sõlmiti kooskõlastatult äriühingu tegevuse üle järelevalvet teostavate organitega. Müüja võttis tarvitusele kõik abinõud, et igati kaitsta enda huvisid. Aktsiate ostu-müügilepingud nägid ette terve rea edasilükkavaid tingimusi enne, kui aktsiate omandiõigus pidi üle minema ostjale. Sealhulgas peale seda, kui rahvusvaheline audiitorbüroo Deloitte & Touche on esitanud asjakohased kinnitused. Seega kostjad ei andnud aktsiaid ostja omandisse, vaid sõlmisid lepingu, mis võimaldas teatud tingimuste saabudes aktsiate omandiõiguse üle anda. Aktsiate omandiõiguse tegelik üleandmine toimus uute juhtorganite poolt.

On eriti tähelepanuväärne, et aktsiate omandiõiguse ülemineku hetkel ei olnud kostjad enam ASi AB Kindlustuse Grupp nõukogu ega juhatuse liikmed. Seega hagi on alusetu ega kuulu rahuldamisele.

2. Hagejal puudub reaalne kahju. Rahvusvahelises ketis tegutsev tunnustatud audiitorbüroo Rimess MRI koostas IASi standarditel ja konservatiivsusprintsiibil põhineva ülipõhjaliku raporti, mis tõendab, et hagis käsitletud tehingud ei põhjustanud äriühingule kahju.

3. Kostjad avaldasid oma vastuses hagiavaldusele, et hagiavalduse lisaks olevad koopiad aktsiate ostu-müügilepingutest on võltsimiskahtlusega. Kostjad palusid hagejal esitada ostu-müügilepingute originaaleksemplarid.

Kohus määras hagejale kahel korral tähtaja algdokumentide esitamiseks, aga hageja ei ole neid esitanud. Kostjad on teatanud, et juhul, kui selline originaal esitatakse, soovivad nad algatada ekspertiisi nimetatud lepingute võltsituse kohta. Kuna hageja ei ole esitanud algdokumenti ja kostjad vaidlustavad sellise dokumendi olemasolu, siis ei saa kohus hageja esitatud koopiatele kui tõenditele tugineda.

See rikuks poolte võrdsuse printsiipi ja kostjate õigust esitada omapoolsete väidete kinnituseks tõendeid. Kostjate arvates on hageja esitatud versioonidel allkirjad kahtlased ja järgitehtud või ? mis veel tõenäolisem ? teisest lepingupõhjast läbi kopeeritud.

4. Kostja Leonid Apananski esindaja ei esitanud 27. aprilli kohtuistungil taotlust hagist loobumise kohta, vaid taotles tagaseljaotsust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 201 lg 4 järgi hageja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega jäetakse hagi rahuldamata. Tallinna linnakohtu 30. aprilli otsusega jäeti hagi rahuldamata. Seega kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik ning sellises situatsioonis oli menetlusseaduse kohaselt kohtul ainuvõimalik teha tagaseljaotsus Leonid Apananski ja teiste kostjate kasuks.

5. Väited, et Leonid Apananski kui äriühingu nõukogu liige on äriühingust vara välja kantinud, on alusetud, eksitavad ja laimavad.

Autor: Raivo Laus