Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa asub peagi sotsiaalabi piirama

Alberto Alesina 10. mai 2004, 00:00

Mandri-Euroopa heaoluriike söövitavad kaks demograafilist hapet: Euroopa vananev rahvastik ja immigrantide vool uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest ja väljastpoolt liitu. Peagi piirab ka Euroopa USA eeskujul oma sotsiaalabi.

Maailma väärtuste uuringu kohaselt usub 60% ameeriklastest, et vaesed on laisad, samas kui eurooplastest arvab seda vaid 26%. USA väiksema sotsiaalabi põhjus peitub riigi rassilises mitmekesisuses. Valgetel keskklassi ameeriklastel on lihtsam pidada vaeseid riikliku toetuse saamiseks vähem vääriliseks, kui nad mõtlevad neist kui teistsugustest.

Puhtsüdamlikult väljendudes on lihtsam ükskõikne olla, kui pidada vaeseid enamasti mustadeks. Norras, kus rikkad ja vaesed on valged, blondid ja pikakasvulised, on see tunduvalt keerulisem. Rassikaalutlused mõjutavad põhjalikult ka Ameerika poliitiliste institutsioonide olemust. Proportsionaalne esindatus, mida Euroopas 20. sajandi esimestel kümnenditel laialt rakendati, ei haaranud kunagi USAd, kuna see süsteem laseks valida mustade esindajaid.

Euroopas kehtestasid sotsialistide ja kommunistide parteid proportsionaalsel esindatusel baseeruva valimissüsteemi just selleks, et avada uks vähemuste (ehk nende endi) esindajatele. Üksikud USA linnad, mis selle süsteemi 1910?1930 kasutusele võtsid, loobusid sellest peagi.

Proportsionaalset esindatust peetakse üheks asjaoluks, mis aitab kaasa ümberjaotavate strateegiate juurutamisele, andes poliitilise hääleõiguse vähemustele.

Riiklikud ümberjaotuskulud suurenevad valimissüsteemi proportsionaalsuse astme kasvades. Aga ka Mandri-Euroopa muutub etniliselt mitmekesisemaks, kuna Ida-Euroopast ja arengumaailmast saabub palju uustulnukaid. Ksenofoobsed parteid kogu Euroopas on kasvamas ja mõnel juhul ka võimul.

Mõelgem Jörg Haiderile ja Pym Fortuynile Hollandis või vähemal määral Itaalia Põhjaliigale. Ei kulu kaua aega, kuni isegi Euroopa kõige lugupeetavamad konservatiivsed parteid jõuavad retoorikani laadis ?välismaalased tulevad siia meie maksuraha arvelt pidutsema?. Kui keskklassi eurooplased hakkavad arvama, et suurem osa vaestest on hiljutised immigrandid, hakkab nende usk heaoluriigi eelistesse kõikuma.

Isegi Euroopa vasakpoolne haritlaskond seostab kuritegevust ja räpasust immigratsiooniga. Siit on lühike samm kurtmiseni kõrgete maksude kulutamise pärast immigrantidele sotsiaalabi andmisele. Kui see juhtub, on võimalikke poliitilisi reaktsioone kolm.

Üks on piiride sulgemine vaestele immigrantidele, mis välistab igasuguse korrelatsiooni vaesuse ja immigratsiooni vahel.

Teine on sotsiaalabi mõningane vähendamine nn päriselanikele. Kolmas on sotsiaalabi vähendamine kõigi jaoks. Esimene strateegia on lühinägelik ja teine talumatu. Ma loodan, et võidab kolmas, kuna see tähendaks suhteliselt avatud piire, diskrimineerimise puudumist ja vähemat riiklikku sekkumist.

Muretseda pole vaja, sest Euroopa sotsiaalabisüsteem jääb palju heldemaks kui kitsidel ameeriklastel, kuid see võib muutuda paremini juhitavaks. Kurvastav on aga see, et see saavutatakse rahvusliku vaenuga.

© Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing