Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Helsingi laenas oma peaväljaku eestlastele
Soome peaminister Matti Vanhanen ei lase ennast kaua oodata. Leitsakus hetkeks maha visatud triibuline pintsak tuleb Atonenil taas kinni nööpida ning hetke pärast ongi ta koos kultuuriminister Urmas Paetiga taas Helsingi südames asuval Senatitoril üles seatud eestlaste laadamelus. Nädalavahetuseks eestlaste tarbeks püstitatud suure lava pealt näidatakse põhjanaabritele oma klassikalist ja ka nüüdisaegset laulu- ja tantsukultuuri.
Ministrid teevad ringi ümber toomkiriku esisele platsile püstitatud telklinnaku, kus oma tooteid ja tegemisi tutvustab ligi 80 Eesti ettevõtet, välismaalastele teada-tuntud Saku õllest Karolin Hindriksi pehmete helkuriteni välja. ?Paras läbilõige meie väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetest,? sõnab Atonen. ?Ta on selline laada moodi üritus, ega siia suurt mööblit ei tassi, aga ometi on väga erinevat tüüpi kaupu.? Minister ei hellitagi lootust, et tootjad siinselt kolmepäevaselt vabaõhuürituselt suuri püsilepinguid leiaks. Pigem on see natuke enesetutvustus, teiselt poolt avab aga Soomest pärit tarbija silmi.
Atonenile imponeerib ni?ikaupade küllus, mille vastu soomlaste huvi võiks veelgi tõusta. ?Ehk leiavad siis matrjo?kade vahelt Eesti juurtega asjad ka üles,? sõnab ta näppude vahel imepisikest kadakapuust soolakulbikest keerutades.
Urmas Paet loodab, et ligi viie miljoni kroonise eelarvega tutvustuspäevad suurendaks UNESCO maailmapärandisse kantud laulupidusid ja aastas ligi kahtsadat muusikafestivali pakkuvas Eestis kultuuriturismi osakaalu. Odava kauba ja viina huvilised on meid juba leidnud, nüüd oleks hea ka Tallinnast kaugemale jõudvat pikemaajalist turisti oma rikkustega veenda.
Parimateks kohtadeks seda analoogiliste üritustena korraldada on lähinaabrid, kus inimestel on Eestist mingisugunegi eelteadmine, märgivad ministrid. Suuremates ja kaugemates riikides kaoks sõnum ülejäänud ürituste ja info sisse ära ning seal vaja minevad oluliselt suuremad kulud võivad osutuda tarbetuteks. Miks suuremad kulud? Sest vaevalt mõni metropol Helsingi eeskujul väikerahvale oma laada pidamiseks tasuta peaväljaku annaks, oma raha eest suure kontserdilava püstitaks, trammidele ja posteritele kuulutused kleebiks. Maksku tellija vaid trükikulud ise.
Lisaks veel hea ilm, mis võimaldab Helsingi linnapea tähelepaneku kohaselt eestlastel oma üritusega kohaliku rahva seas populaarsetele iga-aastele maakonna päevadele külastatavuselt silmad ette teha.
?Soomlaste mõte liigubki erinevalt näiteks sakslastest pigem konkurentsi teed,? kommenteerib Atonen põhjanaabrite suhtumist Eestisse, lisades et talle pole valitsuse tasemel kordagi näiteks meie maksuseaduste kohta piredat vihjet tehtud.
Ettevõtjad uurivad Helsingi keskväljakul toimuvatel Eesti päevadel soomlaste maitse-eelistusi, et neid siis tulevastes ekspordiplaanides ja turistidele suunatud toodangus ära kasutada.
Piret Arukuusk, AS Valga Lihatööstus:
?Meie Soome praegu oma toodangut ei ekspordi, aga nüüd tolliformaalsuste kadudes tahaks tulla küll. Siin on praegu hea võimalus tutvuda soomlaste maitse-eelistustega. Võtsimegi kaasa võimalikult palju tooteid, et näha, mida valitakse ja miks. Kõige paremini lähevad ikka lahjad tooted, veise- ja kalkuniliha. Nad on palju terviseteadlikumad ja seda mitte ainult noored, ka vanem generatsioon. Küsivad väga täpselt, kui palju protsente rasva toodetes on.
Hinnad on meil siin umbes samasugused kui Eesti jaeturul, võib olla ainult veidike kõrgemad. Inimesed tunnistavad, et nad oleks nagu tõelisel Eesti ostureisil.?
Kristel Idol, AS Suva:
?Tutvustame ennast siin, et nad Eestisse tulles näiteks Prisma või muu keti poodidesse tulles juba teaks, mida otsida. Siin on võimalust ja aega nendega lobiseda ja teada saada, mida oodatakse. Näiteks üks mees just ütles, et Tallinna tulles ostab ta alati sajaprotsendiliselt puuvillast sokki, sest mujal sellist asja enam eriti ei toodeta.?
FIE Liivi Lepik, kardinate ja dekoratsioonide disainer:
?Tõin siia oma täiesti uued kardinad, sellist ideelahendust pole ma kuskil maailmas näinud. Käisin Frankfurdi tekstiilimessil ja seal see mulle pähe tuligi. Mõtlesin, et proovin müüa ja äkki mõni ka tellib, nüüd on ju võimalik interneti teel suhelda ning kauba võin posti teel üle maailma saata. Sellest üritusest sain teada, kui kaubanduskoda infokirja saatis. Eks ta ole suhteliselt kallis ? kuus ruutmeetrit maksab 5600 krooni, aga usun, et tasus siiski tulla.?
FIE Tiina Lillep, loodustoodete sarja Ingli Pai tootja:
?Kõik, mida pakun, on täiesti puhas, lõhna ja säilitusaineteta, ise baas- ja eeterlikest õlidest käsitööna kokku segatud kominatsioonid: õlisegud kehale, massaa?iks, juustele, lisaks näesi, kreemid, palju muud. Baasained saan Rootsist, aga näeks see mudamask on tehtud Käa mudast. Ise tulid mulle pakkuma juba puhastatud ja kontrollitud muda. Soomlased on juba osaliselt meie toodetest kuulnud, mõ oskavad Stockmanni apteegist kü nii et mulle lausa helistatakse ja nõkse kiiresti uut partiid sisse, sest keegi tahab. Ehk siin kasvab tuntus veelgi.?
Mikkle Stütze ja Eirehard Lustlig, Olde Hansa:
?Paljud tunnevad meie mandlite lõhna ära, mida Tallinna vanalinnas müüme. Siin on 16 eri vürtsi ja neli suhkruliiki. Hoiame hinna samasuguse kui Eestis ja pidevalt ostetakse.?