Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meeskonna koostamisel tuleb lähtuda eesmärgist
Meeskonna loomisel tuleb arvestada eesmärki, mille ettevõte või projektgrupp on endale seadnud.
Kindlasti on vajalik ettekujutus eesmärgist ja soovitavalt ka kaugemast visioonist, kuhu pikemas perspektiivis jõuda loodetakse. Oluline on eesmärkide võimalikult täpne kooskõlastamine olulisimate teistega, omanike, tellijatega, et ootustes kindel olla.
Eesmärkidest lähtuvalt on juhil oluline kirjeldada, milliseid töid on vaja teha ning milliseid ressursse nende tegemiseks vaja on: raha, aeg, inimeste pädevus, nõutavad ja soovitavad oskused ning mõtteviisid. Hiljemalt pärast sellist inventuuri tuleb langetada mõned konkreetsemad otsused meeskonna moodustamisega seoses ehk algab tegelik värbamine. Meeskonna looja peaks otsustama, kui palju ja missuguste oskuste ning omadustega inimesi ta vajab ja millisel moel ta neid leida võiks.
Esmalt on mõistlik koostada kõikvõimalike kandidaatide pikk nimekiri ja alles seejärel hakata valima sobivaimaid, kes pädevuse poolest sobivad eesmärkide saavutamiseks või vajaliku töö tegemiseks ning kes on piisavalt motiveeritud just selles meeskonnas vajalikke asju tegema.
Lisaks kandidaatide tööalastele omadustele võiks tähelepanu pöörata ka nende sobivusele meeskonda: kas on piisavalt kiireid tegutsejaid, tähtaegade jälgijaid, ideede genereerijaid, reaalsuse ning kvaliteedi kontrollijaid, innustajaid.
Kui liikmed on valitud, algab meeskonna ?rivistamine? ehk ühtse, eesmärgipäraselt tegutsema motiveeritud üksuse kujundamine. Juhi olulisimateks tegevusteks on eesmärkide innustav tutvustamine ja meeskonnaliikmete pühendumise kontroll. Kuna juhil on meeskonna käivitamise ajal palju autoriteeti, on mõistlik tähtsamate kokkulepete sõlmimisega kiirustada. Inimesed vajavad selgust ja turvalisust ning on enamasti nõus täpseid kokkuleppeid sõlmima.
Teine probleem: inimesed on oma tavatööga hõivatud ega jõua projekti ülesandeid täita. Ideaalne oleks, kui inimene määrataks projekti põhikohaga. Projektijuhi enesekehtestamine sõltub eelkõige temast endast ja juhtkonna eelistustest.
Autor: Karin Hango