Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks ei võiks mängu ilu nautida?
Küsimus: milline pilt teile kõigepealt suvepäevadega seoses silmade ette tuleb? Vastus: padujoomine lõkketule ääres.
See on karm reaalsus.
Kui sõita firmapidu näiteks teise maakonda pidama, siis on enamik seltskonnast juba bussist väljudes parajas jõminas. Ühisürituse tükikesi pannakse veel päevi hiljem kokku ja ikka jagub avastamisrõõ mu.
Tegelikult ongi nii, et kui saab palju tasuta süüa ja õlut ning veini piiramatus koguses libistada, on pidu täie ette läinud. Suur ühtekuuluvustunne on saavutatud ja seega ka firmapeo ülim eesmärk täidetud, mis sest, et hiljem lõpeb asi pohmelusega ja igaüks nahistab vaikselt oma nurgas edasi.
Miks ei oska me nautida mängu ilu? Kas tõepoolest on süüdi vaid põhjamaine temperament, mis ei lase ilma vägijookideta eneses peituvat mängusoovi vabastada ja elust rõõmu tunda?
Ilmselt peaks rohkem ehk sellele mõtlema, et igaüks firma töötajatest saaks end pisut ürituse korraldajana tunda ja selle õnnestumisse juba ette oma pisikese panuse anda. Isiklik suhtlemine tuleb alati sajaprotsendiliselt kasuks.
Tänases firmapeo eris on suurepärane Eesti Ühispanga näide, kus kogu tööseltskond annab endast parima, et pidu õnnestuks.
Tänaseks on nende fotoarhiiv täitunud mitme riiulitäie albumitega ja emotsioonid piltidel räägivad üht: läks kümnesse!
Ei tasu karta mõelda ja katsetada. Pidu ongi ju suur mäng, kus saab proovile panna oma lapsemeelsuse selle sõna kõige paremas mõttes. Ja nii võib avastada oma tööseltskonnas uskumatult toredaid, andekaid ja fantaasiarikkaid inimesi. Üheskoos saadud energiast jagub veel pikaks ajaks.
Autor: ÄP