Tallinna südalinn meelitab enim välismaalasi

Kui Tallinna äärelinna ostetakse elamispind tavaliselt isiklikuks tarbeks, siis paljusid kesklinna korteritehinguid käsitlevad ostjad kinnisvarainvesteeringuna.

Investeerijate hulgas on välismaalasi, nii hiljuti kui ka juba mitu põlve tagasi välismaale kolinud eestlasi ning kohalikke elanikke.

Paljud investorid annavad soetatud korteri üürile ja ootavad objekti väärtuse kasvu. Leidub ka inimesi, kes tasuvad igakuiselt kommunaalkulusid tühja korteri eest ? tavaliselt on sel juhul tegu välismaal elavate eestlastega, kes kasutavad aastas paar kuud korterit ise ning lasevad kasutada seda ka headel tuttavatel.

Euroopa Liiduga liitumise mõju on välismaalaste kesklinnahuvi juures raske ülehinnata. Aasta esimesed neli kuud on möödunud tugeva ostusurve all, põhirõhk koondus prognoositult vanalinna ja südalinna. Südalinnas olid iseäranis nõutud uusehitised, hulganisti broneeriti ka alles planeerimisjärgus olevatesse majadesse. Siin oli tunda ka suurt kohalike elanike huvi, kes püüdsid enne käibemaksuseaduse muudatuse jõustumist ning seeläbi uute korterite kallinemist soetada endale uut pinda. Kõigi eelduste kohaselt oli nende käitumine õigustatud, kuna erinevate arvutuste kohaselt võivad uute korterite hinnad ainuüksi uuenenud seaduse tõttu kallineda 5?10 protsendi võrra.

Ehkki kesklinna korterite keskmine hinnatase ei ole viimase aasta-kahe jooksul tõusnud sarnaselt äärelinna korteritega, ei ole investoritel praegu põhjust muretseda. Tegu on vaid näiliselt aeglustunud hinnatõusuga, mis ei kajasta tegelikkust objektiivselt. Nimelt veel paar aastat tagasi rajati suur hulk uusi korterelamuid kesklinna. Kuna aga kesklinna uued korterid olid eksklusiivsed ning kõrge hinnaga, kergitas see ka piirkonna keskmist hinnataset. Tänaseks on aga paljud arendajad suunanud oma ressursid eelkõige Tallinna äärelinna ning seetõttu tundub, justkui oleks kesklinna korterite hinna kasv uute ja kallite korterite tehingute arvu vähenemise tõttu viimasel ajal pidurdunud.

Kuna hinnastatistikat tehakse kord poolaastas ning lõplikud andmed 2004. esimese poole kohta selguvad juulis, pole tõusuprotsentide väljatoomiseks praegu veel aeg küps. Siiski üks näide, mis peaks küllaltki selgelt ilmestama Tallinna kesklinna korteriturul toimuvat.

Aasta tagasi soovis vanalinna korteri omanik müüa oma eluaset 2,35 miljoni krooniga. Neljakuulise tulutu müügiperioodi järel otsustas omanik müüa pinna oma lähituttavale. Uus omanik pani ostetud korteri uuesti müüki tänavu. Hiljuti vormistati ostu-müügileping hinnaga 2,7 miljonit krooni. Ostja oli välismaalane.

Märkimist väärib ka seik, et kuna kesklinna renoveeritud korterite hinnatase on küllaltki kõrge, ei ole ostjatel enam olulist vahet, kas soetatava pinna ruutmeeter maksab 17 000 krooni või 18 000 krooni, sest protsentuaalselt on erinevus küllaltki väike.

On loogiline, et inimene, kes on harjunud elama oma kodumaal suures neljatoalises korteris, ei hakka siin investeerima kaks korda väiksematesse elamispindadesse.

Üldistatult võib väita, et välismaalaste osakaal on vanalinna korterihuviliste hulgas kasvanud kuni pooleni kogu ostjaskonnast, südalinnas on aktiivselt elamispinda otsivaid välismaalasi umbes viiendiku jagu. Veel paar aastat tagasi olid proportsioonid oluliselt rohkem kohalike kasuks.

Kui kohalikud soovivad osta eelkõige kahetoalisi, siis välismaalased ja väliseestlased on huvitatud kolme- ja enamatoalistest korteritest.

Ilmselt peitub põhjus harjumustes ? viimaste andmete kohaselt on Eesti keskmise eluaseme suurus 54 ruutmeetrit, Soomes on see 75, Rootsis 92 ning Taanis suisa 108 ruutmeetrit.

Euroopa riikidest on üldse Eestist väiksema keskmise elamispinnaga vaid Venemaa (49 m²), T?ehhi (46 m²), Slovakkia (45 m²) ja Rumeenia (34 m²).

Milliseks kujuneb süda- ja vanalinna korteriturg tänavu ja lähiaastatel, on veel vara prognoosida. Euroopa Liit kui emotsionaalne faktor on veel kõikidele eestlastele liiga värske, et selle põhjal pädevaid ennustusi anda.

Siiski on kindel, et Tallinna südalinn ja vanalinn jäävad kinnisvarainvestoritele huvi pakkuvate piirkondade pingereas esikohale.

Autor: Pärle Sepping