Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööpakkuja peab end kehtestama
Personali värbamise konkursse korraldades on üheks raskuseks tihti see, et kuigi meie kasutada on hulgaliselt suurepärast infot, mis inimene enese kohta on kirja pannud, teame juba ette, et oluliseks saab kindlasti ka see ?miski muu?. Midagi sellist, millest saab aru sageli kõige esimesel intervjuul, mõne kandidaadiga esimesest hetkest.
Kandidaadi välimus, stiil, temast välja kumav eluhoiak, võibolla mõni eriline iseärasus, mille kohta on teada, et see ei sobi antud ametikohale. Paraku ei saa seda ?miskit? teada kuidagi, enne kui kandidaat on uksest sisse astunud. Siis aga oleme juba andnud lubaduse intervjuuks? ja nõuab suhteliselt head enesekehtestamise oskust, et kandidaati kohe tagasi saata. Inimene on tulnud ja ennast ette valmistanud. Pealegi tahab firma jätta endast ka sobimatutele kandidaatidele head muljet.
Võib loomulikult genereerida kiirelt ideid teemal, et seekord on tegemist erakordselt põgusa ja tutvumise eesmärgil tehtava intervjuuga, mis võtab kuni 10 minutit, võib lüüa ka käega ja vedada ennast läbi 30minutilise intervjuu, küsides standardküsimusi ja ise kandidaadi CVsse lillekesi joonistada.
Kõige arukam lahendus on siiski enesekehtestamislahendus. On lugupidav nii kandidaadi kui ka enese suhtes, et ei raisata valedel põhjustel aega ja räägitakse kohe selgeks, miks inimese kohta otsus juba ära tehti. Tegelikult säästab respekteeriv suhtumine nii enese kui ka teiste aega ja ausus on see, mis jätab meeldiva mulje firmast ja rahulolu enese hinge. Ei maksa alahinnata kandidaadi nutikust ja üritada teda üle kavaldada. Reeglina saab inimene tegelikult ka ise aru ja on aususe eest tänulik.
Autor: Kaire Varrak