Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kiire liitumine rahaliiduga aitab järele jõuda ELi liidritele

Leszek Balcerowicz 11. mai 2004, 00:00

Uute Euroopa Liidu liikmesriikide ees seisab raske ülesanne ? saavutada kiire järelejõudmine vähendamaks majanduslikku lõhet ELi liidritega. Uute liikmesriikide rahvastik moodustab ELi omast 20%, kuid SKT vaid 5%. Liikmelisus ise aitab siin kindlasti kaasa. Suurenenud usaldusväärsus võimendab välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu ning ELi struktuurifondid toetavad teiste asutuste rajamist, investeeringuid infrastruktuuri ja keskkonnakaitset.

Otseinvesteeringute sissevoolu positiivse mõju suhtes kahtlust pole. Välisinvesteeringud aitavad kaasa tehnoloogia edastamisele ja toetavad majanduskasvu rohkem kui siseinvesteeringud. Uuringud kinnitavad ka ELi struktuurifondide positiivset mõju kasvule. ELi abi on suurendanud aastast SKT kasvu keskmiselt 0,4?0,9% Kreekas, Portugalis, Iirimaal ja 0,3?0,5% Hispaanias, aidates vaesematel riikidel rikkamatele järele jõuda.

ELi liikmelisus annab võimaluse, kuid tegelik majandustulemus sõltub siseriiklike strateegiate kvaliteedist ja sellest, kas majanduskasvu edendavaid strateegiaid võimendatakse või nõrgendatakse.

Kaitske stabiilsuspakti. Pikaajaliselt viivad suured eelarvepuudujäägid kriisi või aeglasema majanduskasvuni. Kuid isegi lühiajaliselt on suurte eelarvepuudujääkide, aeglase majanduskasvu, kõrge inflatsiooni ja moonutatud välisvaluutaturu mõju halb. Pealegi piirab eelarvepuudujääk tootlikkusest saadavat kasumit.

Tugevdage ühisturu strateegiaid. Ühisturu hüved on silmnähtavad, kuna see on välisinvestoritele tunduvalt atraktiivsem. Siseturg on aidanud rohkem kui 60% ettevõtetel, kes ekspordivad rohkem kui viide ELi riiki, oma piiriülest müüki suurendada. 80% tarbijaist usub, et kaubavalik on suurenenud, samas kui 67% väidavad, et kauba kvaliteet on paranenud. Piiriülene kaubavahetus on ühisturu loomisest aastal 1992 suurenenud kolmandiku võrra kahele põhimõte toel: vastastikune tunnustamine, mis võimaldab ettevõtteil rakendada siseriiklikke eeskirju, ja ELi direktiivid, mis neid eeskirju harmoniseerivad.

Vastastikune tunnustamine ei tööta aga hästi keerukamate toodete puhul ja näiteks ehitustooteid, tootmisseadmeid ja surveseadmeid puudutavate ELi direktiivide rakendamisel on probleeme tekkinud. Suures osas konkurentsi maha suruvate regulatsioonide tõttu võivad uute autode hinnad enne maksustamist liikmesriigiti erineda kuni 70%.

Teenused on siseturu barjääridele veel vastuvõtlikumad. Näiteks nõuab uus direktiiv, et ettevõtjaist kliendid saaksid oma elektritarnijat valida juuliks 2004 ja gaasitarnijat juuliks 2007. Direktiiv eirab aga eratarbijaid, kes 2001 said elektritarnijat valida vaid viies ELi riigis ja gaasitarnijat kõigest kolmes.

Tööjõu mobiilsuse osas jääb tegelik elu teooriast maha. 1992?2002 ületas ainult 4% ELi rahvastikust töötamiseks või pensionile jäämiseks piiri. Samal ajavahemikul õppis kõigest 8% ELi üliõpilastest teises liikmesriigis.

Kiirendada tuleb ELi finantsturgude integratsiooni, mis algas 1999 finantsteenuste arengukava vastuvõtmisega. Komisjoni sõnul vähendaks ühise kapitalituru loomine ELi ettevõtete omakapitali 0,5% ja alandaks ettevõtete finantseerimist laenuvahendite varal 0,4%. See võimendaks ELi riikides kümne aastaga SKTd 1,1% ja suurendaks tööhõivet 0,5%. 2002. aastal oli arengukava 42 sättest rakendatud üksnes 31.

Võtke eesmärgiks varajane liitumine rahaliiduga. Parim strateegia on liituda eurotsooniga nii ruttu kui võimalik, kuna see ergutab viima lõpule struktuurireforme, et vastata Maastrichti inflatsiooni, intressimäärade, eelarvepuudujäägi ja riigivõla kriteeriumidele. Sellest oleks silmnähtavalt kasu pikaajalisele majanduskasvule, kuna see kõrvaldab väliskaubandusest vahetuskursiriskid, riskikulud ja tehingukulud.

Liitunud riigid on juba sügavalt ELi majandusse integreerunud. ELi integratsiooni jätkamine lähendaks tõenäoliselt riikide äritsükleid viisil, mis sarnaneb pakkumise ja nõudluse sünkroniseerimise ?okki-dele ELis 1990ndail. Seega poleks iseseisvast rahapoliitikast loobumisega seotud kulud märkimisväärsed. Täielikuks integreerumiseks on aga ees veel raske tee.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:26
Otsi:

Ava täpsem otsing