Töö, mida tahad ? see on abi, mida vajad

Töötuskindlustuse esimeste kogemuste põhjal võib täna väita, et töötuskindlustuse sünni juures väljendatud hirmud ? tööpuudus suureneb, hüvitist kasutatakse ära mõnusaks jõudeeluks ja töötute palganõudmised kasvavad ? ei ole kinnitust leidnud. Samas annab töötuskindlustus töötutele tööotsinguteks sissetuleku, mis säästab vaesusest ja lubab sobi-vat tööd otsida. Keskmine töötuskindlustushüvitis on võrreldav miinimumpalgaga ja katab eluks hädavajalikud kulud.

Töötuskindlustust hindasid vajalikuks ja töötukassat klientide huve arvestavaks asutuseks ka meie koostööpartnerid, tööandjatest kliendid ja arvamusliidrid, keda töötukassa tellimusel küsitles Hill & Knowlton.

Töötuskindlustus ei ole siiski võluvits, mis kõik tööturuprobleemid lahendab. Hüvitise saajaid on esmakordselt töötuna arvele võetute seas vä-hem kui veerand ja kõigist registreeritud töötuist vaid 12%. Pooled neist ei saa kindlustushüvitist ega abiraha. Hüvitis jääb saamata, kui inimene on pikka aega olnud töötu. Kõigist töötuist oli mullu kauem kui aasta olnud tööta 46%.

Lahendus ei ole töötuskindlustushüvitise või töötu abiraha tingimuste leevendamine, mis üksnes suurendaks toetuste saajate arvu. Muuta tuleb tööotsijatele abi osutamise põhimõtteid ja korraldust nii, et see toetaks tööotsijate kiiret töölesaamist ning ennetaks pikka töötuspõlve. Alustada tuleks lihtsatest asjadest.

Esiteks, inimest tuleb suunata tööd otsima, julgustada ja toetada teda tema tööotsinguis. Seda ootavad tööotsijad tööhõiveametilt kõige rohkem, kinnitas hiljutine tööturusüsteemi kliendiuuring. Tegu on odavaima ja tõhusaima tööturumeetmega.

Poliitikud ja tööhõiveametnikud räägivad tihti, et tööd ei ole ja kõigepealt tuleb töökohad luua. Samas liigub vaid viiendik vabadest töökohtadest tööhõiveametite kaudu. Kliendiuuring näitas, et vabu töökohti on ja tööandjad on valmis neid riikliku süsteemi kaudu pakkuma. Tööandjad ootavad, et tööhõiveametid suhtleksid nendega aktiivsemalt, küsiksid vabu töökohti ja aitaksid neil kiiresti sobivaid töötajaid leida. Seega, alustada tuleb olemasolevate vabade töökohtade usaldusväärsest vahendamisest, mitte tingimata uute loomisest.

Töö otsimist saab tagant lükata töötushüvitiste abiga, nõudes tööotsijalt suuremat aktiivsust. Täna saab tööhõiveametnik ühele tööotsijale suure töökoormuse tõttu pühendada keskmiselt vaid 30 minutit kuus, mis kulub paberite täitmiseks, aktiivseid tööturumeetmeid on pakkuda vähe. Abi osutamine piirdubki hüvitise väljamaksmisega.

Teiseks, tööotsija peab saama just seda abi, mida ta tööle naasmiseks vajab. Täna pakub tööturusüsteem tööotsijale se-da, mida on parasjagu pakkuda. Koolitusvõimalusi ja palgatoetusi jagatakse, nagu rahakott lubab, tihti kaalumata, kas valitud meede on tööotsija tööleaitamiseks tulemuslikem. Samas jäävad lahendamata probleemid, mis tegelikult töölesaa-mist takistava, olgu selleks mu-re, kelle hoolde jätta tööle asudes väikesed lapsed või eakad vanemad, või transpordi puudumine töölesõiduks.

Hea on sotsiaalministeeriumi ettepanek võtta tööturusüsteemi tööle juhtumikorraldajad, kes panevad tööotsijale kokku töölesaamiseks vajaliku abipaki tööturumeetmeist, sotsiaalteenustest ja toetustest. Õnnestumiseks on oluline, et juhtumikorraldaja teeks tihedat tööd teiste asutuste ja kohalike omavalitsustega.

Kolmandaks, tööturumeetmeid pakkuva asutuse tegevusel peab olema üks ja väga selge eesmärk: aidata inimesi võimalikult kiiresti tagasi tööle. Organisatsioon peab võitma oma klientide ? tööandjate ja tööotsijate ? usalduse. Usaldus tuleb siis, kui see on koht, kust tööotsija saab abi, mida ta vajab ? leiab töö, mida tahab.

Tavapärane on tööturusüsteemi tänast pilti põhjendada rahapuudusega. Raha on tõhusama teenuse pakkumiseks kindlasti juurde vaja, kuid raha üksi ei tee imet, kui põhimõtted ei muutu.

Autor: Meelis Paavel