Auklik häbipost

Äripäeva katse teada saada, miks üks või teine tuntud tegija on sattunud avalikku häbiposti, raputas asjaosalisi üksjagu.

Paljudel polnud aimugi, et nimi on inkassofirma veebilehel üleval, sest nende kinnitusel pole inkassofirma neid sellest teavitanud. Asja täpsemalt uurides selgus, et mitmed tuntud inimesed või firmad on figureerinud isegi aasta või enam nimekirjas teenimatult, sest kunagine võlg on ammu ära õiendatud.

Nii näiteks kadusid pärast asjaosaliste närvilisi arupärimisi Eesti suurima, vanima ja kogenuima inkassofirma ASi Julianuse Inkasso Agentuur veebiküljelt eelmisel nädalal keskel päevapealt näiteks Parex Panga Eesti filiaali juhataja Loit Linnupõllu, tunnustatud moekunstniku Katrin Kuldma firma OÜ Katrin Kuldma Moemaja, Pärnu linnavalitsuse ja ühe suurema juustutootja Epiima nimi.

"Tuli välja täielik absurdsus - meie kui Julianuse Inkasso pikaajaline klient olime kellegi näpuka tõttu sattunud hoopis võlglaste nimekirja," muigab Epiima turundusjuht Meelis Lepp. Samas lisab Lepp, et lollist eksitusest hoolimata tunnustavad nad inkassofirma tööd. "Tänu nende tegevusele oleme aastate jooksul oma võlglastelt tagasi saanud umbes 200 000 krooni," lisab Lepp.

Julianuse Inkasso Agentuuri juhatuse liikme, ärinõuete osakonna juhataja Tarvo Rahumägi sõnul pole nemad teinud ühtegi näpukat. "Näiteks Epiima väide, et nad on sattunud võlglaste nimekirja kui kliendid, on väär," selgitab Rahumägi. "Nad olid eelmisel aastal võlglased, tõsi, see võlg on nüüdseks tasutud."

Rahumäe sõnul võib nime mahavõtmine viibida seetõttu, et klient pole neid teavitanud võla tasumisest. "Samas ei tähenda võla tasumine kõikide puhul seda, et nimi maha võetakse," ütleb Rahumägi. "Võlgnikud, kellega me oleme aastaid tõsist vaeva näinud, jäävadki nimekirja, sest meie hinnangul on tegu jäädava staatusega - problemaatiline deebitor."

Rahumägi rõhutab, et avalike nimekirjade eesmärk pole kedagi karistada, vaid hoiatada ja mõjutada. "Me ei sõida kellestki sahaga üle, me pakume kõigile võlgnikele kõigepealt võimalust lahendada probleem kohtuväliselt," selgitab Rahumägi. "Minu hinnangul umbes poolte võlglastega saavad asjad korda."

Eriti tõhusaks mõjutusrelvaks peab Rahumägi neljapäevases Äripäevas ilmuvat tabelit, kuhu tema sõnul satuvad kõige probleemsemad võlgnikud. "Kuna seda tabelit võetakse äriringkondades vägagi tõsiselt, on meid tihti palutud jätta üks või teine nimi välja," räägib Rahumägi. "Tihti on ka nii, et paneme korra nime lehte ja tänu sellele saame võlgnikuga lõpuks ometi kontakti."

Rahumägi andmeil menetlevad nad kokku üle 100 000 võlanõude, millest umbes kümnendik on üles riputatud kodulehelt leitavasse avalikku nimekirja. Julianuse Inkassol on ligi 400 võtmeklienti.

Maksuvõlglaste mustas nimekirjas olev Ülemiste ostukeskuse juht, Spari poekette opereerinud pankrotistunud Baltic Foodi endine tegevjuht Guido Pärnits ütleb, et suhtub asja rahulikult. "Oma teada ei tohiks mul olla ühtki võlga eraisikuna," räägib Pärnits. "Minu poole pole inkassofirma pöördunud ja seega ei tea ma, mis on väidetava võlanõude sisu." Pärnits möönab, et kui võlg osutub aktsepteeritavaks, siis maksab ta selle ära.

Reapanga omaaegne asutaja, Harjumaal elav Sulo Muldia teab, miks võlgnike nimekirjas on tema naisele kuuluv OÜ Laitse Loss, aga enda kui eraisiku tembeldamine võlglaseks tuleb talle üllatusena. Muldia sõnul käib Laitse Lossil vaidlus ühe turismikatalooge välja andva firmaga. "Nad pole meie korduvatele nõudmistele vaatamata esitanud arvet, mille alusel peaksime reklaami eest maksma," põhjendab Muldia maksmisest keeldumist. "Mind jätab külmaks, et Laitse Loss on mustas nimekirjas, sest see pole seganud meie suhteid näiteks pankadega." Enda sattumist nimekirja seostab Muldia pärast viivukest mõtlemist Maapangaga. "Käendasin kunagi üht laenusaajat, kuid kuna maksin paar aastat tagasi minult nõutud summa ära, siis lugesin asja lõppenuks," lisab Muldia.

Võrumaal Läti piiri ääres eksootilist punkrimajutust pakkuva Metsavenna talu omanik Meelis Mõttus on võlglaste nimekirjas FIEna. Võlglane on ka tema piimatootmisfirma OÜ Lõunapiim, mille 250 lehma lüpsavad päevas neli tonni piima. Mõttus tunnistab, et tal on olnud aeg-ajalt maksmisega probleeme, kuid nimekirja sattumine jätab ta täiesti külmaks. "Mul on kaks suurt klienti, kes teavad, mis mees ma olen ning usaldavad mind," seletab Mõttus. "Samuti pole mul probleeme olnud laenuraha saamisega." Nii näiteks laenas Hansapank selle aasta algul Lõunapiimale miljon krooni ja hetkel taotleb Mõttus veel 400 000 krooni. Kokku kavatseb Mõttus tänavu investeerida Lõunapiima 5,7 miljonit krooni.

Mustas nimekirjas on ka kaks Pjotr Sediniga seotud firmat: AS TVMK ja AS Va Bene. TVMK, üks suuremaid mööbli- ja spoonitootjaid teeb ettevalmistusi, et kolida tootmine Tallinnast Kohilasse. Va Bene on välja kasvanud Nordika Elukindlustuse ASist ja tegevusalaks kinnisvara arendamine.

Kartograafiafirma AS Regio, mis ostis end 2002. aasta kevadel Soome IT-firma pankrotipesast välja. Võlgnike nimekirja on kantud ka Regioga seotud OÜ Mgine Tehnologies Estonia, mida tegelikult enam ei eksisteeri ja mille kõik kohustused on Regio enda kanda võtnud.

"Mina ei hakka selle pärast tõmblema, et Regio inkassofirma mustas nimekirjas on, sest reaalselt pole see meie igapäevast äritegevust karvavõrdki mõjutanud," räägib Regio juht Teet Jagomägi. "Äkki on kusagil peldiku seinal ka kirjas, et Regio on loll - pean ma siis minema seda maha kraapima!" Jagomägi ütleb, et ei tea, miks Regio nimekirjas on, kuid aimab, et võlaprobleem võib pärineda kahe aasta tagusest väljaostmise ajast, mil Regio oli tõsistes makseraskustes.

Tuntud tekstiilifirma, Toloram Gruppi kuuluv AS Baltex 2000. Hiljuti Baltex 2000 juhi kohale asunud Meelis Virkebau sõnul kaebas inkassofirmasse nende peale üks ettevõte, mille teenustööga polnud Baltex 2000 rahul. "Me ei maksa enne ühtki senti, kuni vaidlus pole välja selgitanud, kellel on õigus," on Virkebau resoluutne.