Kaitsealune tont

Käesoleva aasta esimestel kuudel lahvatas maaomanike seas suur paanika Natura 2000 loodus- ja linnuhoiualade kehtestamise pärast. Näib, et teade Natura-võrgustiku olemasolust lõi meie maaomanike õuele kui välk pilvitust taevast. Ja loomulikult oli kohe põhjust maalida tontlik kujund Euroopa Liidust, kes tahab kogu Eestimaa looduskaitse alla võtta, igasuguse majandustegevuse keelata ja maakohtade elanikelt viimasegi elatise teenimise võimaluse võtta.

Natura-alade vastu protestijate esirinnas on metsakinnistute omanikud, kes omal ajal raieküpseid metsamaid kiire kasu saamise lootuses kokku ostsid. Ja kuigi metsa arvamine Natura hoiualade sekka ei välista selle majandamist, ei saa enam ka ühes metsaservas saage puusse lasta ja lõpetada siis, kui puistu viimane puu on koormasse laotud.

Kas ikka Eestimaa kui tervikliku kaitseala loomise variant ongi nii ilmvõimatu? Ehk küll natuke ekstreemne, ent kindlustab meile selle eest ka enam-vähem kindla ja elamisväärse tuleviku. Ajal, kui muu osa Euroopast on tervenisti asfaldiga kaetud ja puudest lagedaks võetud, võivad õnnelikud eestlased valitud külalisi vastu võtta ja neid ränga raha eest mööda metsaradasid rabajärve kaldale juhtida. Vaevalt, et siis keegi söandab looduskaitsest ja hoiualadest kui tondist rääkida. Pigem on Eestimaa siis kaunis pärl muu maailma hallil taustal.