Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maakondade tööstusmaastikke iseloomustab eripalgelisus

Aivo Hallist 12. mai 2004, 00:00

Eesti tehnoparginduse teerajaja Tänassilma areng on olnud muljetavaldav ning müük on lõpusirgel. Hinnad on tõusnud kordi võrreldes esimeste tehingutega. Hinnaskaala on täna 500-1000 kr/m".

Arvestatav osa uutest omanikest ja üürnikest on tootmisettevõtted, neist paljud Skandinaavia taustaga. Esindatud on elektroonika-, keraamika- ja trükitööstus. Investeeringud on igati õigustatud ning maa hind tõuseb veelgi. Põnevaks läheb, kui hooned jõuavad teisele ringile, kuid maailmapraktikat arvestades avalikule turule arvatavasti ei jõuagi. Piirkonna miinusteks võivad kujuneda võimalik probleem tööjõuga ja Pärnu maantee - Jälgimäe tee ristmiku valmimise ebamäärasus.

Jüri tehnopark on arengus võrreldes Tänassilmaga maas 1-1,5 aastat. I etapp valmib esimestel suvekuudel, müüdud või broneeritud on suur osa kinnistutest. Hinnad on 390-650 kr/m". Praegu on piirkond veidi alahinnatud, mis on seletatav investorite umbusaldusega veel paberil olevate projektide vastu. Maa hind tõuseb tulevikus tõenäoliselt kordades, kuna asukoht üks Eesti parimaid. Esimesed ehitajad on pagari- ja plastmassitööstus. Jürist on oodata tõelist satelliitlinna, piduriks on siiani olnud omavalitsuse arenguraskused.

Huvitavamatest uutest projektidest on oodata tööstuskülade arendusi Paldiskis ja Lasnamäel.

Tööstuse koondumine tehnoparkidesse on mõistetav ja loogiline. Logistika areng, kvaliteedinõuded ja psühholoogilised faktorid jätavad tühjaks enamiku nõukogudeaegsetest tööstuspiirkondadest, mille arengut ei soosi linna üldine areng ja halb ligipääs. Seetõttu on tekkimas üha kasvav nõudlus tänapäeva nõuetele vastavate lao- ja tootmiskeskuste järele, mis toetab nii turul olevate kui turule tulevate projektide edukat realiseerimist.

Saaremaa ettevõtlusega seondub toiduainetööstus. Traditsiooniliste kalatööstuste kõrval tutvustame Karja Pagariäri OÜ. Leisi vallas paiknev ettevõte on tegutsenud üle kümne aasta, 2002. aasta kevadel avati suurem tootmistsehh. Umbes poole pagariäri kahetonnisest päevatoodangust moodustab leib. Leiba valmistatakse 10, saiu ja saiakesi ligi 90 sorti.

Töötajaid on ettevõttes üle 30, 2003. aasta käive ulatus üle 8,7 miljoni krooni ja kasum oli 0,5 miljonit krooni.

Harjumaal Harku vallas Rannamõisas tegutseb 1994. aastal kahe Saksa aknatootja ning Eesti ettevõtjate Ain ja Martin Taltsi asutatud K.M.T. Fassaadimeistrid OÜ. Alates 2001. aastast kuulub ettevõte ainult Taltsidele. Peamiseks tegevusalaks on PVC- ning alumiiniumuste, -akende ja klaasfassaadide valmistamine ning paigaldamine. Lisaks tehakse veel terasest erikonstruktsioone, bussiootepaviljone ja kaldteid. Alates 2000. aastast on firma ka ISO kvaliteedistandardi omanik. Töötajaid on firmas 47, 2003. aasta käive oli 43,2 miljonit ning kasum 4,4 miljonit krooni.

Rapla maakonna keskuses Raplas tegutsev E-Plast RSM AS asutati kodumaisel kapitalil 1995. aastal. Peamisteks tegevusaladeks on kilede, plasttoodete, plaatide ja spordimattide tootmine ning müük. Lamineeritud materjalide tootmine ja hulgimüük on ainulaadne tegevusala Baltimaades.

Töötajaid on ettevõttes 32, 2002. aasta käive 18 miljonit ja kasum 514 000 krooni, 2003. aastaks prognoositakse umbes samasuguseid näitajaid.

Jõgevamaa ja üldse Kesk-Eesti on hea asukoht eelkõige põllumajandusel põhinevale tootmisele. Painkülas asuv Werol Tehased AS on 1997. aastal asutatud söödaproteiini ja toiduõli tehas. Üle poole toodangust on loomade proteiini- ja energiasööt, kolmandiku jagu rafineeritud rapsiõli, millest tuntuim on Olivia kaubamärk. Väiksem osa toodangust on söödaõli. Töötajaid on 60, 2003. majandusaasta käive oli 201,8 miljonit krooni, üle 10 miljoni krooni suurusest kahjumist jõuti eelmise aasta lõpuks nulli.

Lääne-Virumaal asub kunagise Unukse mõisa piiritusevabriku kohal nüüd Nigula Õlu OÜ, mis toodab elavat, pastöriseerimata ning konservandivaba õlut. Litsentsi alusel toodetakse Karksi Õlle- ja Veinitehase õllesid. 2002. aastal oli ettevõtte käive 32 miljonit, kuid töötati 83 000 krooni suuruse kahjumiga, 2003. aasta prognoos nägi ette umbes sama käibe juures 220 000 krooni suurusesse kasumisse jõudmist.

Valgamaal Sangaste vallas Keenis asub 1991. aastal asutatud Sangaste Linnas AS, mis toodab kõigile tuntud kaubamärgi Helen viljahelbeid.

Töötajaid on üle kümne, 2002. aasta käive oli 8,5 miljonit ja kasum 565 000 krooni.

2003. aastaks prognoosib ettevõte 10 miljoni krooni suuruse käibe juures 800 000 krooni kasumit.

Tartumaal tegutseb alates 1996. aastast OÜ Sulemees, asutatud algselt kalendrikirjastusena. Lisaks tegeletakse kooli- ja kontoritarvete tootmise ja müügiga ning trükitöödega. Kalendrite hinnakirjas on üle 100, kontori- ja koolitarvetes üle 200 toote. Alates 2001. aastast tegutsetakse ka kontoritarvete jaemüügiturul - lisaks tootmisele ostetakse kaupa kokku ja müüakse edasi. Töötajaid on firmas üle 20, 2002. aasta käive oli üle 12 miljoni krooni.

Põlvamaal asuv Liimpuit AS alustas 1979. aastal Põlva KEKi nime all. Lisaks liimpuitkonstruktsioonidele toodetakse alates 1999. aastast sõrmjätkatud ja hööveldatud konstruktsioonpuitu.

Peamised tooted on talad, postid, sarikad, lauaplaadid, trepidetailid, puidust mänguväljakute detailid. Suurem osa liimpuidust leiab kasutamist Eestis. Firmas töötab üle 20 inimese, 2003. aasta käive oli 35,2 miljonit ja kasum 1,8 miljonit krooni.

Võrumaad iseloomustades ei saa mööda minna puidutööstusest. AS Barrus asutati Võrumaal 1993. aastal, alustati liimpuidu tootmisega. Sellele on aja jooksul lisandunud omatoodetud männiliimpuidust mööbliesemete tootmine, palgist saematerjali tootmine ja sellega kaasnev hakkepuidu tootmine.

2003. aasta käive oli 75,6 miljonit krooni, ettevõtet räsinud tulekahju tõttu kaldus tegevus aga 870 000 krooni suurusesse kahjumisse.

Läänemaa on teada-tuntud oma looduskaitsealade ja ilusate paikade poolest ning tänu sellele ei ole siin ka eriti suurtööstusi. Üks maakonnale iseloomulik ettevõte on Ristil asuv Lääne Risti AS. Asutatud 1990. aastal, pärineb see kunagisest tootmiskoondisest Vasar. Firma on spetsialiseerunud metalltoodete ja kinnitusdetailide - käepidemed, kruvid, poldid, naelad - valmistamisele. Töötajaid on üle kahekümne ja 2002. aasta käive oli ligikaudu 7 miljonit, kasum 518 000 krooni.

Ida-Virumaal ei saa üle ega ümber keemiatööstusest. AS Nitrofert on üks väheseid mineraalväetiste tootjaid Eestis. Kohtla-Järvel asuv tööstus asutati 1993. aastal lämmastikväetise tehase baasil, peamine toodang on tehniline vedel ammoniaak, granuleeritud karbamiid ja tehniline ammoniaakvesi. Toodangu põhiline osa tarnitakse Lääne-Euroopa turgudele, ettevõttel on olemas oma raudteemagistraal, mis on ühendatud Eesti Raudteele kuuluva raudteega. Ettevõttes töötab umbes 480 töötajat, 2001. aasta käive oli 378 miljonit ja kasum 3 miljonit krooni.

Pärnumaa ettevõtete seas on olulisel kohal õmblus- ja tekstiilitööstus. Vändras asub juhtivaid kodutekstiilitootjaid Baltimaades, 1995. aastal loodud Wendre AS. Alates eelmisest kümnendist on AS Wendre spetsialiseerinud tepitud tekkide, patjade, magamiskottide, madratsite ja voodikatete tootmisele. Ettevõttes töötab ligikaudu 400 töötajat, 2003. aasta käive oli 382 miljonit ja kasum 64 miljonit krooni.

Viljandimaal asuv AS Nuia PMT on asutatud 1991. aastal kodumaise erakapitali baasil. Firma paikneb Viljandi maakonnas Karksi-Nuia linnas. Nuia PMT valmistab ja pakub müügiks hüdrosilindreid, allhanke korras valmistatakse metallkonstruktsioone ehitustele - näiteks angaare, tootmishooneid, lisaks terasest ja roostevabast terasest tooteid tellija jooniste järgi. Maakonna ettevõtetest oli see esimene, mis sai ISO sertifikaadi. Töötajaid on ligi 60, 2003. aasta käive oli 32,3 miljonit ja kasum ligi 3 miljonit krooni.

Järvamaal tegutseb alates 1998. aastast AS Mäo Klaas, mis toodab klaaspakette erinevat tüüpi klaasidest, nii kõvast kui ka pehmest selektiivist. ASi Mäo Klaas tooteid on paigaldatud kõikjale üle Eesti nii korterite ja eramute akendesse kui ka kaubanduskeskustesse ja büroohoonetesse. Töötajaid on ettevõttes 12, 2003. aasta käive oli 18,7 miljonit ja kasum 2,6 miljonit krooni.

Hiiumaal on viimastel aastatel jõudsalt arenenud plastitööstus. AS Dagöplast on 1998. aastal asutatud ettevõte, mis toodab polüetüleenkilet ning tooteid sellest.

Töötajate arv 30 ringis, 2002. aasta käive üle 40 miljoni ja kasum 2,5 miljoni krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:41
Otsi:

Ava täpsem otsing