Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksusüsteem soosib metsamaa müüki, mitte metsa majandamist

Jaanus Aun 12. mai 2004, 00:00

Selle aasta alguses jõustusid tulumaksuseaduse muudatused, mis peaksid motiveerima metsaomanikke metsa uuendama. Nimelt on nüüdsest füüsilisest isikust metsaomanikul võimalik kasvava metsa raieõiguse müügitulust metsa uuendamiseks tehtavad kulutused maha arvestada. Seega - kui metsaomanik müüb 2004. aastal kasvavat metsa, siis näiteks sel kevadel uue metsa rajamiseks tehtud kulud saab ta müügitehingust teenitud tuludest maha lahutada. Nii väheneb metsaomaniku maksukoormus. Seadus lubab metsa uuendamiseks tehtud kulusid ka järgmistesse aastatesse edasi kanda. Kui metsaomanik kannab sel kevadel kulusid metsa uuendamiseks, aga metsa ei müüda mitte sel, vaid näiteks 2006. aastal, saab 2004. aastal tehtud kulutused ka siis müügituludest maha võtta. Seega on oluline kõik kuludokumendid alles hoida.

Lisaks on maksuvähenduse kasutamise eelduseks, et metsaomanik on metsa uuendamise kohta esitanud kinnistu asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise. See on kohustus, mis tihti kipub omanikel meelest minema.

Hoolimata tulumaksuseaduse muudatusest saab Eesti maksusüsteemi endiselt pidada jäigaks, metsanduse eripära mittearvestavaks. Nii ei ole metsaomanikel võimalik enamikku metsakasvatuslikke töid kuludena näidata. Metsamaalt võetakse endiselt maamaksu rohkem kui põllumaalt. Jätkuvalt soosib maksusüsteem tagastatud metsamaade müüki, mitte aga nende pikaaegset majandamist. Suhteliselt kõrget maksukoormust peaks metsaomanike jaoks leevendama üha paremat hoogu koguv toetuste süsteem.

Siseriiklikud metsanduslikud toetused liiguvad metsaomanikeni sihtasutuse Erametsakeskus kaudu. Kokku jagatakse 2004. aastal toetussummana 7 miljonit krooni. Sellest suurem osa läheb metsakasvatuskulude osaliseks kompenseerimiseks. Nagu ka mõnel varasemal aastal, nii toetatakse selgi aastal maapinna ettevalmistamist ja noore metsa hooldamist. Samas saab sel aastal ka tuge raielankide metsastamiseks ning peatselt ka kasutusest välja langenud põllumaale metsa rajamiseks. Uue toetusvaldkonnana on planeeritud metsaparandustööde toetamist. Metsaparandustööde toetusena käsitletakse metsakuivenduskraavide rajamise ja renoveerimise ning metsateede ehitamise ja korrastamise kulude osalist hüvitamist. Kuna aga tegemist on vägagi investeeringumahuka ettevõtmisega, on karta, et rahuldatud saab vaid murdosa erametsade metsaparanduse vajadusest.

Toetuste saamiseks saavad avaldusi reeglina esitada metsaomanike piirkondlikud organisatsioonid - metsaseltsid ja -ühistud. Metsaomanikuni jõuab konkreetne abiraha ühistu kaudu. Seega on metsaomanikel vajalik võtta ühendust metsa asukohajärgse piirkondliku seltsi või ühistuga. Infot saab ka Erametsakeskusest.

Euroopast tulev metsanduslik abiraha ei jõua meie metsaomanikeni kiiresti. Kuna maaelule mõeldud eurotoetuste administreerimist korraldab põllumajandusministeerium, kelle prioriteetide hulka metsandus ei kuulu, on edasi lükatud erametsandusele toetuste jagamine. On vale arvata, et ühiskonna rahaga metsaomanikku liigselt abistatakse. Kui jagada kogu toetusraha metsaomanike üldarvuga, selgub, et iga metsaomanik saab aastas toetust umbes 120 krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:41
Otsi:

Ava täpsem otsing