Piimaäri keerleb ümber juustu ja jogurti

Tallinna Piimatööstuse ASi juhataja Kadi Lambot märgib, et kui soomlased joovad ühe inimese kohta 140 liitrit piima aastas, siis eestlased poole vähem. Samad suhted kehtivad ka teiste piimatoodete tarbimise puhul.

"Eriti murelikuks teevad meie laste praegused toitumisharjumused. Piima asemel juuakse limonaadi ja teisi gaseeritud jooke. Arstide sõnul on viinud see sagedasematele luumurdudele ja paranemisaja pikenemisele," on Lambot murelik, aga avaldab samas optimistlikult lootust, et tulevikus väärtustab ka eestlane rohkem oma ja laste tervist ning korrigeerib vastavalt sellele ka toitumisharjumusi. Lamboti sõnul on oodata, et kasvab tervislike lisanditega piimatoodete tarbimine.

"Jätkuvalt kiireneva elutempo juures tõuseb ka valmistoitude, sh piimapõhiste magustoitude tarbimine. Järelikult piimasektoris on arenguks ruumi," ütleb ta veendunult.

Eesti Piimaliidu tegevdirektor Tiina Saron leiab, et tootevalik on praegu hea, võib-olla juustude osas on arenguruumi. Samas rõhutab ta, et tootevaliku puhul tuleb väikeses riigis silmas pidada efektiivsust ja ratsionaalsust. "Päris kõike ei ole mõtet ise proovida toota," ütleb ta. "Näiteks joogipiim on standardne toode, seal ei ole eri maitseid, minu isiklik arvamus on, et neid brände ei peaks Eestis nii palju olema, nagu praegu on," toob Saron näite. Ta lisab, et tarbija pöörab üha enam tähelepanu tervislikule toidule, hästi läheb kohupiima- ja hapupiimatoodetel.

Kadi Lamboti sõnul on tootearendus pidev protsess ja konkurentsis püsimiseks on vajalik sortimendi pidev uuendamine. "Uuenemine toimub nii täiesti uute tooterühmade väljatöötamisena kui ka olemasolevate toodete maitsete rotatsioonis ja pakendite uuendamises. Uute toodete lansseerimissagedus sõltub nõudlusest. "Vanadena" lähevad sortimendist välja tooted, mille elutsükkel on jõudnud lõpufaasi," kirjeldab Lambot.

Kõige sagedamini uueneb jogurti valik. ASi Rakvere Piim direktori Nevil Hewitti sõnul ootavad inimesed jogurtite puhul tihti vaheldust. "Toodangu uuenemisel suureneb ka müük, teiste piimatoodetega nii ei ole," räägib Hewitt. "Teiste piimatoodete puhul müük ajapikku pigem suureneb. Kui inimene ostab mingi maitsega kodujuustu, ei tähenda, et ta sellest ühel päeval loobub, jogurtitest aga tüdinetakse kiiresti," räägib Hewitt.

ASi Võru Juust endine juhatuse esimees Heiki Pensa usub, et pärast Euroopa Liiduga ühinemist muutub konkurents juustuturul veelgi karmimaks. Samas loodab ta, et vaatamata kõvale konkurentsile müüakse hästi ka Eestis toodetud juustusid.

"Leedu juustud on 10-12 krooni kilo kohta odavamad. Aga oluline on, et toode oleks hea ja tuntud, siis suudetakse läbi lüüa," ütleb Pensa.

Nii Hewitt kui ka Pensa on veendunud, et Eesti inimesed hakkavad rohkem juustu ostma. Pensa sõnul süüakse Eestis juustu praegu suhteliselt vähe. "Eestis on juustutarbimine 6 kilo inimese kohta aastas, näiteks Saksamaal ja Soomes aga 20 kilo," toob ta näite. Heiki Pensa hinnangul tuleneb Eesti vähene juustukasutus ajaloolistest traditsioonidest ja toitumisharjumusest. Ta usub, et lähiajal kasvab Eesti inimeste juustutarbimine kümne kiloni aastas ehk pooleni Euroopa inimese juustutarbimisest.

"Kindlasti on tõusev trend väikepakend, viilutatud ja riivitud juustud," ütleb Pensa.

Nevil Hewitti sõnul on juustutarbimine seotud inimeste sissetulekuga. "On selge, et paljud inimesed hakkavad ostma rohkem juustu, kui neil on rohkem raha," leiab Hewitt, lisades, et Euroopas toodetakse piima enamasti nii palju, kui kvoodid lubavad. Eesti toodab 75% oma piimakvoodist, seega tootmine ilmselt kasvab.

Eesti piimatööstused peaksid keskenduma kvaliteedile, mitte sortimendile, arenguruumi on turunduse vallas, suuremat tähelepanu tuleks pöörata noorele, praegu teismelise eas olevale tarbijale.

Eesti Piimaliidu tegevdirektori Tiina Saroni hinnangul ei ole Eesti piimatoodete kvaliteet stabiilne. Seda tuleks jälgida kogu ahelas, alates piimatootmisest. "Eelkõige on ikka kvaliteet see, mis tarbijat toote küljes hoiab, kui kvaliteet kõigub, valib ostja teise firma," tõdeb Saron.

Tiina Saron usub, et lähiajal on oodata ettevõtete arvu vähenemist, piimatöötlemine koondub suurtesse ettevõtetesse. "Teistes Euroopa riikides on nii läinud ja pole põhjust arvata, et Eesti piimasektor on erand," ütleb Saron. Tema sõnul tuleks edaspidigi tähelepanu pöörata kõigile tootevaldkondadele, alahinnata ei saa ka pulbrite tootmist. "See on meie toiduainetööstuse teiste harude tooraine, ka pulbreid on võimalik toota lisaväärtusega," on Saron kindel.

Kui seni oli võimalik Eesti ettevõtetel ELi riikides müüa vaid piimapulbrit, võid ja juustu, siis euroliidus olles neid piiranguid pole, nüüd on küsimus turunduses.

Saron on kindel, et vaatamata laienevatele ekspordivõimalustele tuleb ettevõtetel endist viisi tegelda Eesti tarbijaga, et teda enda poole võita. Ta toob esile, et viimasel ajal ei ole kodumaise toodangu eelistamise protsent tõusnud, pealegi ei uuri Konjunktuuriinstituut praeguste teismeliste klientide ehk tulevaste tarbijate eelistusi.

"Kui lapseeas inimene teatud tarbimisharjumusi ei omanda, siis tulevikus neid ei tekigi, seega ei tohiks ettevõtjad loorberitele puhkama jääda," on Tiina Saron veendunud.

ASi Võru Juust endise juhatuse esimehe Heiki Pensa sõnul on firma tooteportfellis ainult juustud. "Teeme seitset-kaheksat nimetust. Traditsiooniliselt on Võru Juustus valmistatud Tilsiti tüüpi juuste. 2001. aastast toodetakse Itaalia juustumeistri hoole all kõva, pika laagerdumisajaga juustu ning 2000. aastast plokkjuuste ja toorjuustu.

Ettevõtte tuntuim kaubamärk on Atleet, mille müügimaht moodustab ligi 65% toodangust.

Kõige uuemad tooted on Parmesan ja Kalevipoeg. "Üks on eliitjuust ja teine odavam, tavatarbijale mõeldud juust," ütleb Pensa. Parmesani juustu tootmist alustati umbes 2,5 aastat tagasi.

Heiki Pensa hinnangul on Eesti juustuturg väga heitlik, pidevalt tuleb konkureerida 10-12 krooni odavamate Leedu juustudega. "Niisuguses turusituatsioonis oleme olnud küllaltki stabiilsed, tarbijad on meid hästi vastu võtnud," on Pensa rahul.

Kolmandik Võru Juustu toodangust müüakse koduturul, ülejäänu läheb ekspordiks. "Vene suunal ekspordime Atleeti, see on Peterburis ja Moskvas tuntud ja arvestatav ning meie Atleeti võib leida igas korralikus kaupluses," räägib Pensa. Euroopasse müüakse peamiselt Gouda ja Parmesani tüüpi juustu.

Võrus toodetakse juustu kodumaisest piimast. 2002. aastal varus Võru Juust piima 41 600 tonni ja lõssi 7100 tonni. Sellest toodeti juustu 4400 tonni, sh teenusena teistele tööstustele 617 tonni. Realiseeriti 4600 tonni juustu, eksporditi 3000 tonni. 2002. a oli ettevõttes 140 töötajat.

Epiim on alates 1998. aastast spetsialiseerunud juustutootmisele.

Kaubamärgid on Põltsamaa Eesti juust, Põltsamaa Eesti juust light, Põltsamaa Eesti Kuldne juust, Saaremaa Valss, Põltsamaa Riivjuust, Kuu juust, Killu juust, Naeru juust, Piima juust, Narva juust, Eesti taluvõi.

2003. aastal varuti kokku 93 923 tonni piima. Juustu toodeti 4111,8 tonni, võid 2203,8 tonni, piimapulbrit 3983,7 tonni ja lõssipulbrit 2551,8 tonni. Ligi 90% Epiima toodangust eksporditakse Euroopa Liidu maadesse. Käive oli 525 miljonit ja kasum 14 miljonit krooni.

Epiima juhatuse esimehe Jaanus Muraka sõnul tähendab ühinemine ELiga Epiimale vahendajate kadumist ja ekspordikulude vähenemist. Sügisel valmiv juustu pakendamistsehh Põltsamaal peaks soodustama müügitehinguid otse ELi kaubanduskettidega. "Euroopa Liidus on piimandustooted hinnas, aga et kõrgest tarbijahinnast osa saada, on vaja juustu müüa otse poes ning selleks omakorda on vaja lõpptarbijale kohandatud moodsat pakendit," teab Murakas.

Jaanus Murakas on veendunud, et paremad ajad Eesti piimanduses on ees.

Valio Eestis toodetakse üle 50 eri piimatoote, mida müüakse Alma ja Gefiluse kaubamärgi all. Tootesortimenti kuuluvad piim, hapupiim, keefir, jogurt, rõõsk- ja hapukoor ning kodujuust. Mõned tooted, nagu näiteks Valio juust, Gefiluse mahl ning Tutteli lastetoidud, imporditakse Soome Valiost. Alma metsmaasika hõrgutis, Alma Võlujogurt, Alma rasvatu kohupiimakreem, Alma kama ning Gefiluse hapupiim kannavad pääsukesemärki, mis tähistab toote Eestimaist päritolu ja kvaliteeti. (Pääsukesemärki annab välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda).

"Valio Eesti AS 2003. aasta esimese üheksa kuu tulem oli 1,1 miljonit krooni suurune kahjum, aga auditeerimata andmetel olime eelmise aastaga tervikuna ikka plussis," kinnitab Valio Eesti ASi nõukogu esimees Timo Malmi. Valio Eesti ASi 2002. aasta käive oli 231 miljonit krooni ja kasum 0,3 miljonit krooni. Valio Eesti AS annab tööd 133 töötajale.

Rakvere Piim toodab igapäevatarbijale 60 eri pakendit ning lisaks 25 toodet hulgipakendis. Toodang kannab Farmi kaubamärki, mille all toodetakse piima, keefiri, hapupiima, rõõska koort, hapukoort, kodujuustu, jogurtit, kohupiima, riisipudingut, sulatatud juustu ja võid.

Kõige suurem valik on jogurteid, koos joogijogurtitega 29. Direktor Nevil Hewitti sõnul on viis praegu turul olevatest jogurtitest müügile toodud üle kolme aasta tagasi, ülejäänud on uuemad.

Rakvere Piim on rahul oma turuosaga kodujuustude turul, samas jogurtiturg kasvab kiiremini.

Hewitti sõnul on Rakvere Piima eksport peaaegu null, eksporti kavatsetakse arendada pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. "Seni olen otsustanud keskenduda koduturule, sest värskete piimatoodete eksportimine ELi ei ole lihtne. Euroopas on suured piimatööstused, juustu väljavedu reguleerivad kvoodid," kirjeldab Hewitt. 2003. aastal oli Rakvere Piima käive 244 miljonit krooni (2002. aastal 221 miljonit krooni). Rakvere Piima ASis töötab 190 inimest.

Tallinna Piimatööstuse valikus on üle 200 toote, mis on jagunenud eri brändide ja allbrändide vahel - Tere, AB, Meieri, Hellus, Turbo Lehm, Emma, Haps, Merevaik, Largo.

Tallinna Piimatööstuse tootmismaht oli 2002. aastal 48 000 tonni piimatooteid; 2003. aastal 60 000 tonni.

Juhataja Kadi Lamboti kinnitusel on Tallinna Piimatööstus suurim piima töötleja siseturul: "Töötleme 230 tonni päevas ehk 40 protsenti läbi töötleva tööstuse siseturule minevast toorpiimast, lähiajal on plaanis suurendada tootmismahtusid veelgi." Turuosa on praegu hinnanguliselt ligi 50%.

Kadi Lamboti sõnul on populaarsemad tooted AB, Hellus, Turbo Lehm ja Haps. "Eestlased tarbivad järjest rohkem jogurtit ja tervisliku lisaväärtusega tooteid. Väga hästi müüvad kõik Tere põhipiimatooted, Meieri kohupiimakreemid ja sulatatud juust Merevaik," ütleb Lambot.

Eelmise aasta auditeerimata andmetel oli Tallinna Piimatööstuse konsolideeritud käive 606 miljonit ja kasum 27,8 miljonit krooni, 2002. aastal oli käive 461 ning kasum 11,9 miljonit krooni.

Põlva Piima toodang on müügil kaubamärgi Mumuu all. 2000. aastal kuulus Mumuu tooteperekonda kokku 40 toodet: piim, keefir, hapukoor, rõõsk koor, kodujuust, kohupiim, jogurt, piimadesserdid, või, võisegud. Ekspordiks toodab Põlva Piim peamiselt piimapulbrit, võid ja koort.

Põlva Piim alustas 2003. aasta sügisel kauba müüki Soomes Kesko kontserni kuuluvates poodides, kus Põlva jogurteid ja teisi piimatooteid müüakse kaubamärgi EuroShopper all. Põlva Piima juhi Aivar Häelmi sõnul on EuroShopperi kaubamärgi näol tegemist nii-öelda müüja kaubamärgiga, mis kuulub Keskole. Põlva Piim teeb allhanketööd.

Aivar Häelm ütles, et konkurents piimatoodete turul on nii tugev, et tema oma tööst rääkida ei tahagi.

Autor: Kai Vare