Puidutööl kõrge risk haigestuda

Annika Küüdorf 12. mai 2004, 00:00

Bioloogilised ohutegurid. Puidutööstuses töötavaid inimesi ohustavad puugi poolt edasi kantav puukentsefaliidiviirus ja puukborrelioosi tekitav bakter, puidukoores ja selle all olevad seened ja nende eosed, hallitusseened, puidutolmus elavad lestalised, õietolm.

Vältimaks puukentsefaliiti või puukborrelioosi, peavad metsatöölised olema vaktsineeritud, selle peab kinni maksma tööandja.

Puidutolm, kui seda on suures kontsentratsioonis ja kui töötaja on nendes tingimustes aastaid, soodustab allergia väljakujunemist. Allergia võib avalduda lööbena nahal, silmade kipitusena ja pisaravooluga, silma sidekesta põletikuna, hingamisteede häiretena.

Füsioloogilised ohutegurid. Need kujutavad endast ühetaoliste liigutuste tegemist, raskuste käsitsi teisaldamist, töötamist pikka aega jalgadel, sundasendis viibimist. Puhkepauside vähesus ja nende vale kasutamine (suitsetatakse või niisama istutakse) võimendab ohutegurite toimet. Tervisekontrolli ajal on peaaegu kõigil kontrollitutel esinenud valusid seljas, kätes, jalgades, sageli on kaevatud öiste krampide üle jalalihastes.

Tööandja peab teadma, et rasket füüsilist koormust nõudvatele ametikohtadele ei võetaks tööle noori naisi ja naisi, kes ei ole veel sünnitanud. Tuleb jälgida, et raskused, mida naised peavad teisaldama, oleksid meeste omast kergemad. Nende ohutegurite toimet saab vähendada, kui töötajad peaksid iga 1,5-2 töötunni järel 10-15 minutit aktiivset puhkepausi.

Müra ja vibratsioon. Seda esineb peaaegu eranditult kõikides puiduettevõtetes. Kontrollimised on näidanud, et kui noor mees on olnud viis aastat mürakeskkonnas, ja ei ole kasutanud kuulmiskaitsevahendit, siis on tema kuulmine halvenenud. Lahendus on lihtne - kui müra ületab 85 detsibelli, peab kasutama mürakaitsevahendit.

Kuulmiskaitsevahendeid on mitut tüüpi, nii kõrva kuulmekäiku panemiseks kõrvatroppe kui ka erisuguseid kõrvaklappe. Kõrvaklapid on mitmesuguse mürakaitsevõimega, saadaval on sellised, mis võimaldavad kuulda inimkõne ja samas summutavad tööstusmüra. Väga oluline on, et ajal, kui kõrvaklappe ei kasutata, ei jäetaks neid mürakeskkonda. Nii amortiseeruvad need kiiresti.

Metsas ja saeraamil töötades on tunda lokaalset vibratsiooni. Lokaalne vibratsioon kahjustab otse kontaktis oleva käe või jala verevarustust ning tundenärvisüsteemi. Lokaalse vibratsiooni eest on võimalik end kaitsta vibrokinnastega, on olemas ka vibratsioonikindlad saapad. Lokaalse ja üldvibratsiooni tingimustes ei ole soovitav töötada üle normtööaja, vajalikud on puhkepausid ja pikem lõunavaheaeg.

Nii müra kui ka vibratsioon soodustavad töötajal kõrgvererõhuhaiguse kujunemisest, südame-veresoonkonnahaiguste teket, üldist väsimust ja liighigistamist, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõve tekkimist.

Mikrokliima. Töökeskkonna mikrokliima on oluline töötaja tervise säilimise seisukohalt. Jahedad ning niisked ruumid, tuuletõmbus soodustavad luu-liiges-lihassüsteemi haiguste teket ja krooniliseks muutumist, samuti närvipõletikkude teket. Puidutööstuse töötajatel on sagedased roidealuste närvide põletikud, õlavöötme lihaspõletikud, liigespõletikud, ülemiste hingamisteede põletikud.

Puidutolmu sattumist töökeskkonna õhku tuleb proovida vältida või viia miinimumini, kasutades koht- ja üldventilatsioonisüsteeme. Puidutolm põhjustab hingamisteede ägedaid põletikke. Oluline on ka teada, et näiteks tamme ja pöögi tolmul on tõestatud vähkitekitav toime.

Ruumide üldvalgustus peaks saeveskis olema vähemalt 150 luksi, masinate juures 300 luksi ja mööblitööstuses 500 luksi. Samas peab jälgima, et ruumides ei tekiks pimestavat ülevalgustatust.

Kemikaalid. Kemikaali sattumisel nahale võib tekkida lokaalne kontaktdermatiit, väga ohtliku kemikaali puhul võib tekkida äge nekrotiseeriv veenipõletik. Pikaaegne ja pidev kemikaaliaurude sissehingamine tekitab organismi immuunsüsteemi häireid. Allergiline reaktsioon võib avalduda kõritursena, nahalööbena, hingamishäirena, astmana. Lahustite mõju avaldub peaaju kahjustusena.

Kemikaalide eest on võimalik töötajat kaitsta hermeetiliste ventilatsioonisüsteemidega. Kasutama peab isikukaitsevahendeid - silmade ja hingamisteede kaitsevahendeid, kaitseriietust ja -jalanõusid, -kindaid.

Traumariskid. Peamised traumad on lõikavate ja teravate masinaosade põhjustatud käte või sõrmede vigastused. Ülejäänud traumad on tavaliselt põhjustatud lendavatest puidutükkidest, laastudest või pindudest, samuti töötaja kukkumisest või libisemisest.

Masina turvaliseks muutmine ja töötajate korduv juhendamine on tööohutuse komponendid, mis võimaldavad traumade saamise riski oluliselt vähendada.

Töötajate tervise perioodiline kontrollimine võimaldab ära hoida ka tööõnnetusi.

- Ühes suures saeveskis töötas 20aastane noormees laualiinil järelevaatajana, kus ta pidi laualiini kohale ehitatud metallplatvormil jälgima laudade liikumist liinil ja vajadusel laudade asetust sättima, kui need olid risti-põiki läinud. Sellel platvormil oli käsipuu. Tervisekontrolli käigus selgus, et töötajal on tasakaaluhäired. Noormees küll ütles, et temaga ei ole midagi juhtunud, kuid juba lapsest peale on tal tasakaaluga probleeme, näiteks rattaga sõitmisel ei hoia tasakaalu ning ei saa seista ühel jalal. Töötervishoiuarstina pidin soovitama tööandjal vahetada töötaja tööfunktsioone, et ta ei peaks kasutama töötegemiseks kõrgendatud riskiga töökohta.

- Maakohas asuvas saeveskis oli üle 50 aasta vanune meestöötaja, kes töötas saeraamijuhi ja järkajana. Tervisekontrolli ajal märkasin, et mehel on aeglased liigutused ja miimikavaesus ning ta ei suutnud näiteks kiiresti liikuma hakata, käimisel esinesid vähesed tasakaaluhäireid. Töötaja ütles, et viimasel ajal ei saa ta teha kiireid liigutusi käsivartest ja see häirib teda. Tööga on ta siiani hakkama saanud. Kohapeal tehtud neuroloogiliste testide tulemusena võisin panna diagnoosi hüpoteesi - Parkinsoni tõbi. Loomulikult suunasin ta edasi neuroloogi vastuvõtule uuringute tegemiseks ja diagnoosi kinnitamiseks. Ka selle töötaja puhul tuli teha otsus, et kuni tema tervis pole raviga korrigeeritud, ei saa ta sellel töökohal tööd jätkata.

- Transporttöötaja vanuses 40 aastat, kes töötab puidutsehhis tõstukil ja töötab saeveskis masinatel, tõstab käsitsi korraga üle 50 kilo raskusi laudu ja prusse. Tema vererõhu väärtused tervisekontrolli ajal olid 220/120-140. Töötaja ei tea enda vererõhuhaigusest midagi, kaebused puuduvad. Küsitluse tulemusena selgub siiski, et peas veidi kumiseb ja rinnus on raskustunne. Ka siin tuli keelata töötajal töötamine ja suunata ta kohe perearstile vererõhu uuringuteks ja ravi määramiseks. Kui raviga on vererõhu väärtused normi tasandile korrigeeritud, siis tuleks läbida uus tervisekontroll ja alles siis saab töötervishoiuarst teha otsuse tööle lubamise kohta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:41
Otsi:

Ava täpsem otsing