Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üksik koormab meeletult keskkonda
Kaasaja inimene armastab elada üksi. Isegi paljud perekonnad elavad nn külastusabielu - kumbki eraldi korteris koos kõigi mugavuste ja olmeelektroonikaga. Hiljuti Suurbritannias valminud uurimus näitab, et selline eluviis koormab keskkonda enim.
Üksiku inimese keskkonnakoormus on pea kaks korda suurem 3-4liikmelise pere liikme või mõnda muud ühiselu vormi harrastava inimese omast. Üksik hangib endale enamasti samad mugavused, mis peres või ühiselamus on mitme peale: teler, külmkapp, auto, koduarvuti, kõikvõimalikud köögiriistad. Iga eseme valmistamiseks kulunud tooraine ja energia tõstavad aga keskkonnakoormust.
Pere keskkonnasäästlikkus üksiku inimesega võrreldes on kõige ilmsem söögitegemisel: näiteks nelja muna keetmiseks vajalik energia on peaaegu sama, mis ühe muna keetmiseks.
Briti pakenditootjate ühenduse Incpen tellitud uurimusest selgub, et inimesed peavad kõige enam keskkonda säästvamateks tegudeks jäätmete käitlemist ja prügi vähendamist. Tegelikkuses säästavad palju enam energiat ja seeläbi ka keskkonda kütusesäästlik auto, selle läbimõeldud kasutamine, väikese energiatarbega kodumasinad ning vee kokkuhoid. Ja mis paljudele kõige tähtsam, see kõik annab ka tuntava rahalise säästu.
Mitte vähem tähtis pole kodumasinate tark valik: üksik inimene ei vaja tegelikult suurt hulka elektrilisi imeriistu oma kööki või elutuppa ning need, mida ta tõepoolest vajab, ei pea ilmtingimata olema need kõige võimsamad.