Uudised
12. mai 2004 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kullahinnaline teras

Hindade tõus, tööjõukulude ja konkurentsi tihenemine seoses Euroopa Liiduga on paratamatus. Samas, kõiki asju ei saa alati ette planeerida. Kui paljud ennustasid, et terase hinnad Eestis hakkavad tõusma alles peale liitumist Euroopa Liiduga kvootide rakendumisest, siis täna võib küll öelda, et see kõik jõudis meile paraku palju varem. Samas jätkub märgatav hinnatõus ka lähiajal.

Eesti tööstusettevõtted on ajaloos reeglina tarninud terast Venemaalt. See on meile siiani võrreldes oma väliskonkurentidega andnud teatud eelise, sest idanaabri terase hinnatase on senini olnud kordades soodsam. Vahe näiteks Euroopaga on mõne toorme puhul olnud vähemalt kahekordne.

Sellest lähtuvalt on ka siinsete ettevõtet marginaalid olnud kõrgemad ja keegi pole pidanud eriti mõtlema tootele pehmete lisaväärtuste loomisele, efektiivsuse kasvule jne. Kuid vajadus selle järele kasvab nii klientide survel kui ka tööstusettevõtete endi seisukohast lähtuvalt.

Kui veel aastaid tagasi oldi nõus lihtsate tehniliste lahendustega, siis nüüd soovivad kliendid aina enam hoopis teistsuguseid tooteid.

Nii näiteks ei piisa enam ?tavalisest metallriiulist?, vaid tootel peab vastavalt oma kasutusalale olema ka teatud lisaväärtus, mõte ja idee, kellele ja milleks seda üldse sellisel kujul vaja on. Klient tahab lisaväärtust - tahab näha ning tunda, et toode on tehtud just talle.

Nii nagu kõik siinsete ettevõtete konkurendid sõltub ka Eesti tööstus terase hinnast maailmaturul. Siin mainitud odavama vene toorme eelis on viimase poole aasta jooksul peaaegu olematuks muutunud ja see paneb mõtlema, et kuidas ja mis edasi.

Näiteks kui veel eelmise aasta esimeses kvartalis maksis vase tonn Londoni börsil ligi 1800 dollarit, siis hetkel on selle hind juba ligi 3000 dollari. Roostevaba terase hind on aasta jooksul kerkinud 8000 dollarilt 13 000 dollari piirimaile.

Terase hinnatõusu põhjuseks peetakse mitmete suurte riikide majanduse hoogsat kasvu ja sellest tuleneva terasevajaduse suurenemist.

Nii näiteks on hetkel maailmas ja Eestis toimunud terasehindade tõusu üks põhjusi Aasias ? Hiina. Tänu oma üha kasvavale terasevajadusele on sealsed tööstused maailmas puhta töö teinud. Sealsed tööstused vajavad eri teraseliike ja suures mahus. Sellest lähtuvalt võib julgelt väita, et hinnad on viimase aasta jooksul tänaseks kasvanud 30 kuni 60 protsenti.

Arusaadavalt mõjutab see kõiki siinseid tootjaid ja ettevõtteid, kes oma tegevuses igapäevaselt terast kasutavad. Loomulikult sõltub toorme hinnatõusu suurus kõik eelkõige sellest, millisest kohast terast ostetakse ja milleks seda kasutatakse, kuid hinnatõusust ei pääse keegi.

Siiani on paljud Eesti ettevõtted suutnud terase kallinemist toote müügihinnas oma kontrolli all hoida. Selleks on andnud põhjuse toormevarud laos. Massilist hinnatõusu veel toimunud pole, kuid siiski on toorme kallinemine juba osades valdkondades hakanud 10- kuni 20protsendilisi tootehinna kallinemisena näha. Ja see on alles algus.

Eesti ettevõtetele on toorme kallinemise tingimustes konkurentsis püsimiseks hädavajalik luua tooteid, milles materjali osakaal oleks võimalikult väike. See omakorda tähendab, aga võimalikult suurt lisaväärtust. Kindlasti peaks tõstma ka tootlikust.

Hetkel on Eesti töötaja efektiivsus erinevatel hinnangutel võrreldes Euroopa Liiduga ligikaudu 41 protsenti, mis on ikkagi väga madal.

Põhjused peituvad paljuski selles, et efektiivsust mõõdetakse rahas ja Eesti on nõndanimetatud odav allhanke maa, kus puudub tootel lisaväärtus. Näiteks annab Eesti ekspordist kõige suurema osa Elcoteq, mis teeb väikse lisaväärtusega allhanget.

Kuna siinsed tootjad nii suurtele mahtudele, kui meie suurimad väliskonkurendid ? itaallased, sakslased ja soomlased panustada ei saa, on mainitud lisaväärtus hädavajalik.

Soovitaksin siinkohal kõigile unistamise allhanke tegemisest ära unustada - keskenduma peaks eelkõige oma toote ja brändi arendamisele. Selles peitub tulevik. Tuleks hoopiski ise olla IKEA, ZARA või Oran-ge.

Autor: Ilo Rannu