Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtjaid ähvardavad välismaised tankistid

Silva Männik 14. mai 2004, 00:00

Reha, millele ettevõtjad võivad astuda, tuleneb euroliiduga liitumisel kehtima hakanud käibemaksuseadusest, mille alusel peab Eestist kaupa ostvale ja selle välismaale viivale välisriigi ettevõttele väljastama arve nullprotsendilise maksumääraga. Käibemaksu maksab ostja oma riigis.

BDO Eesti juhtiv maksukonsultant Kalle Kägi hoiatas eilsel Äripäeva maksuseminaril ettevõtjaid uute petturite eest, kes ei kavatsegi ostetud kaupa Eestist välja vedada. Kui Eesti müüja ei suuda tõendada, et kaup on riigipiiri ületanud, tekib maksuametil õigus süüdistada teda alusetult nullmääraga arve väljastamises. Inspektor võib väita, et tegelikult oleks pidanud müüja tegema seda 18 protsendiga ja maksma riigile maksu ka ära.

See on euroliiduga kaasnev oht, mis lisandub juba praegu paljusid firmasid kimbutanud riigisisestele käibemaksupettustele. Viimased tõid ettevõtjatele kaasa riigikohtuni jõudnud vaidlusi maksuametiga, kes nõudis varifirma poolt tasumata jäänud käibemaksu sisse müüjalt.

Kägi tõi võimaliku pettuse ilmestamiseks näite, kus inimene soovib ehitada Eestis miljoni kroonise materjalikuluga maja. Ehitustarvetelt 180 000kroonise käibemaksu kokkuhoidmiseks registreerib ta Lätis firma ning leiab ka sobiliku tankisti. Seejärel ostab Eestis nullprotsendilise käibemaksuga ehitusmaterjale, viies need aga Läti asemel otse oma Eesti krundile.

Kägi sõnul peaks müüjaid valvsaks tegema välisfirmad, kes viivad ise kauba ära ja maksavad sularahas. Sellistes olukordades tasub teha ostu sooritamisel kohe mõlema osapoole allkirjaga leping, mille juures on ostja dokumentidest koopia, märgitud ostjapoolne kauba tarnimise kohustus, protseduur, tähtaeg ja sihtkoht. Juurde tasub kirjutada kaupa ära vedava sõiduki number. ?Kasulik on kõik, mis tekitab võimalikult palju tõendusmaterjale selle kohta, et teil tõepoolest polnud aimu ostja halbadest kavatsustest ning teid ei saa käibemaksu pärast vastutusele võtta,? selgitas Kägi.

Õnneks on võrreldes siseriigiliste käibemaksu pettustega selliste skeemide ilmsiks tuleku tõenäosus Kägi sõnul kiirem. Ettevõtjatel tuleb alates 1. maist täita kord kvartalis ühendusesisese käibe aruanne. Sinna tuleb kirja panna toodud näite puhul ka kaupa ostnud Läti ettevõtte andmed. Kuna aruanne on kättesaadav ka välisriigi ametkondadele, siis avastatakse täitmata jäänud maksukohustused ilmselt üsna ruttu. ?Nii ei teki viivitust nagu sisemaiste pettuste puhul, kus probleem ilmneb alles siis, kui maksuamet läheb müüja või ostja raamatupidamist kontrollima,? selgitas Kägi.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing