Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta hind liigub rekordi suunas
Kolmapäeval sulgus New Yorgi kaubabörsil nafta juunilepingute hind 40,77 dollaril barreli eest, mis on kõrgeim sulgemishind alates 1983. aastast, mil New Yorgis hakati nafta tulevikutehingutega kauplema. Päevasisene kõrgeim hind kerkis 40,92 dollarini. See on vaid 23 USA sendi võrra madalam kui absoluutrekord, mis saavutati 1990. aasta 10. oktoobril ehk päeval, mil Iraagi väed tungisid Kuveiti. Rahvusvahelisel naftabörsil Londonis kerkis musta kulla hind kolmapäeval 37,95 dollarini barrel, eile ületas naftabarreli hind 38 dollari taseme.
Seega oleme jõudnud ajajärku, mida paljud analüütikud on kartnud ja mis võib anda tugeva tagasilöögi maailma majandusele. Teiste meelest aga ei peegelda praegune nafta hind selle fundamentaalnäitajaid. Nii näiteks kirjutas ajaleht The Wall Street Journal, et terrorismiohu preemia nafta hinnas on 5 kuni 8 dollarit barrelit. Ehk teisisõnu, kui lähiajal toimuks mingi sündmus, mis vähendaks oluliselt terrorismiohtu (näiteks saadakse kätte Osama-bin Laden) siis langeks nafta hind kiiresti kümmekonna protsendi võrra.
Rohkem on viimaste nädalate hinnatõusu taga üha suurenev nõudluse kasv. USA energeetikaministeeriumi teate kohaselt kasvas nõudlus Ameerika Ühendriikides, mis on ka maailma suurim tarbija, 5 protsenti. ?Nõudlus bensiini järele jääb rahuldamata vähemalt 60 kuni 90 päevaks,? lausus uudisteagentuurile Bloomberg maaklerfirma Liberty Trading Group president James Cordier.
Rahvusvahelise Energeetikaagentiuuri (EIA) hinnangul kasvab nõudlus nafta järele sel aastal 1,95 miljoni barreli võrra, 80,6 miljoni barrelini ööpäevas. Nõudlust tõstab majandusbuum Hiinas, kes on tarbimise mahult möödunud Jaapanist ning on nüüd tõusnud USA järel teisele kohale.
Nädala alguses üritas Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni juhtriigi Saudi Araabia naftaminister Ali al-Naimi, kes on organisatsiooni tegelik juht, hinnasurvet vähendada, kutsudes üles naftakartelli toodangut vähendama 1,5 miljoni barreli võrra ööpäevas. Nafta hind reageeris 3,6protsendilise hinnalangusega, aga selle mõju kestis vaid päevakese ja nafta hind taastus kiiresti Naimi üleskutse eelsele tasemele ja veel kiiremini uutele kõrgustele. Ametlikult otsustab OPEC tootmismahtude üle 3. juunil Beirutis toimuval naftaministrite nõupidamisel. Uudisteagentuuri Reuters hinnangul toodab kartell juba üle kahe miljoni võrra rohkem kui ametlikult ning kvootide tõstmine 1,5 miljoni barreli võrra ööpäevas tähendab vaid kujunenud olukorra legaliseerimist.