Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus paneb lähiaastatel rõhku pigem tarbimise maksustamisele
?Suuname rõhu tarbimise maksustamisele,? ütles rahandusminister Taavi Veskimägi, kommenteerides riigieelarve rõhuasetusi 2005.?2008. aastani. Ministri sõnul väljendub kava eelkõige selles, et tarbimismakse kindlasti ei alandata ega toetata Keskerakonna ettepanekut vähendada toiduainete käibemaksu.
Valitsusliit arutas eile kabinetiistungil esimest korda riigieelarve lähiaastate poliitilisi rõhuasetusi, sealhulgas ka võimalusi täita koalitsioonileppes antud lubadusi.
Rahandusministri hinnangul kujuneb lähinädalate debatiks, kas tuleval aastal tõsta toimetulekupiiri, nagu soovib Rahvaliit, või suurendada lastetoetusi, nagu on soovinud Res Publica ja Reformierakond. ?Tulumaksu langetamise, pensionide tõstmise ja emapalga taustal me kahte lisameedet lubada ei saa,? ütles Veskimägi. Samas ta möönis, et lastetoetuste suurenemise ja emapalgaga on noorte perede kindlustunde tõstmiseks valitsus juba üht-teist teinud.
Kaalumisele tuleb 2006.?2007. aastast tulumaksuvaba miinimumi sidumine laste arvuga peres. Koalitsioonileppes on lubatud tulumaksuvabastus maksuvaba miinimumi ulatuses alates pere teisest lapsest. ?Sellist tegu tahaks iga poliitiline partei enda arvele kirjutada, kuid 2005. aastast me seda soodustust võimalikuks ei pea,? ütles peaminister Juhan Parts.
Veskimägi hindas, et käesoleva aasta jooksul peaks vastu võetama seadus terviseedenduse maksusoodustuse kohta, kuid tulevast aastast see veel kehtima ei hakkaks.
?Arutelu käib, missuguseks soodustus kujuneb, kas see on erisoodustuse maksu kaotamine ettevõtetele või üksikisiku võimalus kulutustelt tulumaks maha arvata,? lausus Veskimägi.
Rahandusministri ütlust mööda toetab valitsus kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamist, seda osaliselt haridusreformi kaudu, mille käigus läheb üldhariduse rahastamine välja kohalike omavalitsuste pädevusest.
Samuti pidas ta võimalikuks suunata kütuseaktsiisist viis protsenti kohalikele omavalitsustele teede remondiks. Ta välistas Rahvaliidu pakutud võimaluse suurendada aktsiisist laekuvat ja kohalikele omavalitsustele suunatavat raha kümne protsendi võrra 2005. aastast kuni 30 protsendini 2007. aastal. ?Kümmet protsenti ma ei pea realistlikuks,? ütles Veskimägi.
Samuti ei pea Veskimägi tõenäoliseks suurendada kohalike elanike brutotulu laekumist kohalikku eelarvesse 11,4 protsendilt 11,8-le, nagu soovib Rahvaliit. ?11,4 protsenti on optimaalne,? ütles Veskimägi.