Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööohtlikke ettevõtteid on Eestis vähe

Tõnu Vare 17. mai 2004, 00:00

Tänu Äripäevale on korraks jälle päevakorrale tõusnud meie töökeskkond, mis ametiühinguliidri Harri Taliga sõnutsi (13. mai Äripäeva artiklis ?Et töö inimesi ei tapaks?) on tänapäevasest väga kaugel. 10. mai Äripäev kirjeldas mõne firma töötingimusi, mis heal juhul tuletavad meelde 17.?18. sajandi Euroopa manufaktuure, mitte tänapäevast töökeskkonda. Kahjuks pole tegemist tikutulega otsitud näidetega, selline pilt avaldub väga paljudes Eesti ettevõtetes, kinnitab Harri Taliga.

See on ääretult üldistav mõtteavaldus, mis siiski paika ei pea.

Neljal aastal kontrollitud ja hinnatud ettevõtetest ? neid oli 5590 ? vaid 192s ei vastanud töökeskkond tervikuna nõuetele. Seega on tööohtlikke ettevõtteid ainult 3%. Samas tuleb tõdeda, et kolmveerandis firmades oli veel puudusi ja need on tööinspektsioon rühmitanud kui keskmise ohtlikkusega ettevõtted. Väheohtlikke on viiendik (22%).

Tööinspektsiooni järelevalve näitas, et 95% ettevõtetes, kus varasema kontrolli käigus tehti ette-kirjutis(i) töötervishoidu, töö-ohutust ja -suhteid reguleerivate õigusaktide nõuete mittetäitmise kohta, olid ettekirjutised täidetud ja töökeskkond paranenud.

Taliga kirjutas ka, et vähem kui pooltes (43%) kontrollitud ettevõtetes oli töökohtadel läbi viidud riskianalüüs, mis seaduse järgi on tööandja üks tähtsamaid ülesandeid tervisliku töökeskkonna tagamisel. Nii hull see asi ka ei ole.

2003. a hinnati töökeskkonnaalase töö korraldamist 1232 ettevõttes. Neist kolmandikus (36%) puudus riskianalüüs. Tegevuskava riskianalüüsi põhjal ilmnenud riskide vähendamiseks oli tegemata 43% firmadel.

Tööandjate kontrollimisel 2000?2003 selgus, et nelja aasta keskmisena oli töökeskkonna riskianalüüsi läbi viinud ja tegevuskava koostanud 43% ettevõtetest. Kui 2000 oli selliseid ettevõtteid ainult 32%, siis 2001. a 49%, tunamullu 53% ja mullu juba 64%. Asi on paremuse poole läinud: tööandjad on aru saanud, et ohutum töökeskkond tuleb neile endile kasuks. Nii majanduse kui ka maine seisukohast. Läheb ju keskmine tööõnnetus firmale maksma ca 10 000 kr, kõik tööõnnetused kokku riigile aga ligi 50 miljonit. Soomlased leiavad, et neil põhjustab üks tööõnnetus firmale kulusid keskmiselt koguni ligi 80 000 kr.

2003. a moodustasid riigi kulud tööõnnetuste (3230) läbi 0,116% riigieelarvest. Kui arvestada, et töötajaid on meil ligi 600 000, siis töötaja kohta tuleb kulu 77,5 kr aastas. Ühiskonnale tervikuna lähevad tööõnnetused maksma üle kümne korra rohkem kui riigile, seda just saamata sisemajanduse kogutoodangu tõttu.

Rahalised numbrid oleksid aga palju suuremad, kui meie kõik tööõnnetused saaksid kirja pandud.

Euroopa Liidus tuli 100 000 töötaja kohta 2001. a (värskemad andmed puuduvad) 3830 tööõnnetust, mis põhjustasid vähemalt kolmepäevase töölt puudumise. Eestis oli see näitaja tol aastal 564 (mullu 538).

Surmajuhtumeid oli 100 000 töötaja kohta ELis 2000. a 4,6. Surmajuhtumeid tööl oli Eestis 2003. a suhtarvus 5,2 ehk natuke rohkem. Kaheldav, kas Eestis on töötamine ligi seitse korda ohutum kui teistes liikmesriikides keskmisena.

Ülevaate registreeritud tööõnnetustest muudaks täpsemaks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, mis pole aga se-ni Riigikogus vastuvõtmiseks vajalikku kolmepoolset lepet saanud. Sotsiaalkindlustusreformi komisjon esitab oma ettepanekud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse reformi kohta hiljemalt 1. juuniks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing