Üüritulud katavad täielikult korterilaenu kuumakse

Oletame, et ostetakse korter Tallinna kesklinna Tartu maanteele Stockmanni vastas asuvasse viiekümnendatel ehitatud majja. Renoveeritud kolmetoalise korteri saab seal osta 1,5 miljoni krooni eest. Sarnaseid pakkumisi Tallinna kesklinnas on teisigi.

Korteri ostmiseks võetakse laenu 1 miljon krooni ning omafinantseering on kolmandik ostusummast ehk 500 000 krooni. Aasta tagasi, kui laenuintress oli 5%, tuli 20aastase laenuperioodi korral maksta kuumaksu ca 6500 krooni. Täna on võimalik saada laenu 3,1protsendise intressiga. Kui muud tingimused samaks jätta, tuleb nüüd maksta kuumakset ca 5500 krooni.

Kolmetoaline korter eelpool nimetatud majas on võimalik välja üürida 6000 krooni eest kuus, tingimusel, et üürnik maksab kommunaalkulud.

Seega saab hetkel laenuga korteri ostes ning selle välja üürides kenasti kasumisse jõuda. Samas peab muidugi arvestama võimaliku laenuintresside tõusuga ning üürihindade kukkumisega.

Tavakodanike seas, kellel puudub tahtmine ja sageli ka oskus keerulisematesse kinnisvaratehingutesse laskuda, on enimlevinud investeerimisobjektideks korterid.

Põhjusteks võib pidada korterituru head läbipaistvust ja kõrget likviidsust, mis võimaldab vajalikul hetkel soetatud kinnisvara müüa. Korterisse investeerides võib olla suhteliselt kindel, et kui ostu ei tehta vahetult enne krahhi ning müüki langusperioodi sügavaimas punktis, on pikemas perspektiivis investeeringu väärtus kindlalt kasvav. Korterite hinnad on ikka tõusnud koos inimeste sissetulekutega ning palkade järjekindlas kasvus veendumiseks ei pea just selgeltnägija olema.

Mõnevõrra vähem populaarsed, kuid sageli mitte vähem tulusad investeerimisobjektid on olnud eramud. Kaasaegsete eramute üürihinna suhe turuväärtusesse on olnud stabiilselt kõrgem korterite omast, mis on võimaldanud isegi suhteliselt tagasihoidliku kinnisvarahinnatõusu korral teenida head kasumit.

Teisest küljest pole väliste tegurite mõjul välistatud ka investeeringu väärtuse vähenemine. Taolise ebameeldiva üllatuse põhjuseks võib olla näiteks naaberkrundile rajatav korruselamu, supermarket või magistraaltee. Seetõttu toimib järjekindlalt investeeringute seaduspärasus, mis seob kõrgema tulususe ka suurema riskiga.

Alternatiivina kaaluvad paljud väikeinvestorid ka maa soetamist hinnatõusu lootuses. Päris kindlasti võib maad pidada kõige vähenõudlikumaks ning kõige suuremat teenimisvõimalust pakkuvaks kinnisvaraks. Enamiku kruntide puhul pole pärast ostu tarvis teha muud kui oodata. Oodata võib maa üleüldist kallinemist või konkreetse piirkonna kiiret arengut. Näiteks küünib jätkuvalt Tallinna kiiremini arenevates rajoonides maa hinna tõus ca 15?20%ni aastas, samas kui ka 5?10%-line üldine hinnatõus rahuldab paljude investorite nõudmisi.

Positiivse lisana on võimalik igal maaomanikul ka ise oma kinnistu väärtust tõsta, tehes heakorrastustöid. Samas on maa likviidsus ülejäänud kinnisvaraga võrreldes suhteliselt madal, mistõttu pole selle kiire müümine enamasti võimalik. Võrreldes ülejäänud kinnisvaraliikidega on maa täna selgelt kõige alahinnatum, tänu sellele on sel hea kasvupotentsiaal.