Venelaste raha tuleb hooga Eestisse

Ida-investeeringute järsku kasvu seostatakse Eesti astumisega ELi.

Eelmise ja tänavuse aasta Venemaa investeeringute maht Eestisse ulatub hinnanguliselt üle 2 miljardi krooni. Võrdluseks, eelmisel aastal tehti Eestisse otseinvesteeringuid ligi 12 miljardi krooni eest.

Suurimad Vene päritolu investeeringud puudutavad transiidisektorit ja seda teenindavaid alasid. Praegu töötavad suurematest investeeringutest näiteks Ahtmes vagunitehas, tulemas on söeterminal ja elektrijaam Muugale ning laienemas kütuseterminal Irus.

Suprema analüütiku Veikko Maripuu hinnangul võib kasvanud investeerimishuvi olla seotud sellega, et infrastruktuuri tuleb nüüd rohkem Euroopa Liidu abiraha. ?Euroopa Liidus tegutsemine annab transiidi arenguks kõrvaltõuke ehk lisastiimuli, Venemaa on aga väga ressursimahukas riik,? selgitas ta.

Venemaaga tihedalt seotud transiidiärimees Aadu Luukas ütles, et praegune 1 protsendi suurune Vene investeeringute osakaal kogu riigi investeeringutes on nii suure ja võimsa riigi jaoks kindlasti väike ja Eesti Euroopa Liitu astumisega seoses see tõenäoliselt kasvab. ?See võiks olla vähemalt kümme korda suurem,? sõnas ta. Luukas lisas, et ta on viimasel ajal märganud sellesuunalise huvi suurenemist Venemaa ettevõtjate hulgas ja ka tema käest on nõu küsima tuldud.

Euroopa Liiduga liitumise toob põhjenduseks ka eelmise aasta lõpul tööd alustanud Vene-Eesti ühisfirma UVZ&AVR Ahtme Vagunitehas. Tehas, millel valmib veel kaks järku, teine neist selle aasta lõpul, annab tulevikus tööd 300 inimesele. Edaspidi on tsisternvagunitele lisaks kavas tootma hakata ka katlaid, ekskavaatoreid, laadureid ja traktoreid. Esialgu planeeritavast 400 miljoni krooni suurusest investeeringust tuleb pool Venemaa osanikult Uralvagonzavodilt. Ahtme tehase direktor Vadim Gvozdev põhjendas Venemaa partnerite huvi Eestisse investeerimise vastu Eesti astumisega Euroopa Liitu. ?Nende huvi on toodangut Euroopa turule viima hakata,? lausus ta. Gvozdevi hinnangul on Ahtme tehas alles Eesti-Vene partnerluse esimene pääsuke, kuid neid tuleb kindlasti juurde.

Ahtme vagunitehase rajamist konsulteerinud Onako Eesti Grupi analüüsiosakonna juhataja Igor Teterin rääkis, et kui varem vaadati Venemaa poolt Eesti peale kui väikesele lokaalsele turule, kuhu pole suurt mõtet minna, siis nüüd on olukord muutunud. ?Eestist on lihtsam pääseda suurele Euroopa turule ja praegu säilivad siin veel ka mõningad üleminekuaja maksusoodustused,? lausus ta. Teterini sõnul oleks Eestile kasulik, kui siia tuleks rohkem Venemaa kapitali otse, mitte aga rahvusvaheliste firmade kaudu. See suurendaks tema sõnul ka kahe riigi teineteisemõistmist.

Uralvagonzavodil oli Ahtmesse vagunitehase rajamiseks tema sõnul vaja kõrgete Vene poliitikute toetust. Oluline oli seejuures Sverdlovski oblasti kuberneri Eduard Rosseli aktiivne osalemine.

Statistikaameti andmetel andis vagunitehas juba märtsikuus olulise panuse Eesti ekspordi kasvu.

Vene investeering 1 miljard krooni

Muuga sadamasse ehitatava söeterminali maksumus ulatub miljardi kroonini. Seda 2005. aasta keskel valmivat kompleksi rahastab mitme firma kaudu Venemaa suurim söetootja Kuzbasrazrezugol. Terminali rajava Worldwide Investi omanikud on Eesti kodanikud Sergei Glinka ja Maksim Liksutov. Aastas on plaanis läbi selle terminali vedada 5 miljonit tonni Kemereovo oblastis Kuznetski basseinis kaevandatavat sütt.

Samuti Muugal tegutseva DBT terminali taga on Venemaa üks suuremaid väetisetootjaid Akron.

Vene investeering - 400 miljonit krooni

Vene suurfirmaga Severstal seotud AS Trendgate võttis 30 aastaks rendile Eesti Energiale kuuluvad Iru Elektrijaama kütusemahutid, raudteeharu ja 10 hektarit maad ning planeerib sinna rajada Eesti suuruselt teise mahutipargi vedelkütuste töötlemiseks.Investeeringu suurus on 400 mln krooni. Ehkki investeering tuli Rootsi kaudu, on selle taga Venemaa tööstusettevõttele Severstal kuuluv transiidifirma Severstaltrans.

Kompleks, mille hulka kuulub ka torujuhe Irust Muugale, peaks valmima selle aasta lõpuks. ASi Trendgate juhatuse liikmed on kauaaegne kütuseärimees Toomas Saks ja Aigar Ojaots.

Vene investeering - 200 miljonit krooni

Tiit Vähi kaasas eelmise aasta lõpul Sillamäe Sadama omanikeringi Venemaa suure raudteefirmaga Link Oil seotud ärimehed Andrei Katkovi ja Jevgeni Malovi. Need mehed said Sillamäe Sadama omanikeks Soome investeerimisfirmade Kaakon Kuljetussuunnittelu ja Kaakon Holding kaudu, millest kummalegi kuulub veerand sadama aktsiapakist. Samal ajal uute firmade kaasamisega on Sillamäe Sadama aktsiakapital suurenenud 15 miljonilt kroonilt 428 miljonile. Ülejäänud 50% rajatava sadama aktsiaist kuulub Silmet Grupile.

Vähi ütles, et loodab Katkovi ja Malovi abile Sillamäele kaubavoogude toomisel. See, et mehed on seotud Link Oiliga, on tema hinnangul igati positiivne. ?Pole ju saladus, et ida-läänesuunalise transiidi doonorriik on Venemaa ja selle esindajate meie sadama aktsionäride hulka kuulumine on igati tervitatav,? lausus ta.

Vene investeering - 200 miljonit krooni

Vene-Eesti ühisettevõte alustas tööd möödunud aasta lõpul Jõhvi lähedal Ahtmes, selle aasta lõpuks peaks valmima tehase teine järk. Esialgu planeeritud 400 mln krooni suurusest investeeringust tuleb pool Venemaa omanikult, milleks on Uralvagonzavod. Praeguseks on valminud 500 tsisternvagunit, mis kõik töötavad Venemaa raudteel, kuid edaspidi on kavas toodangut ka Euroopasse eksportima hakata. Aastaseks toodangumahuks on kavandatud 3000 vagunit. Teise ja kolmanda järgu valmimisel laieneb tootevalik ja tööd saab 300 ümbruskonna inimest. Ettevõtte Eesti-poolne osanik on AVR Trans Service.