ITee uudised

ÄP 18. mai 2004, 00:00

Eesti on e-valmiduselt 26. riik maailmas, selgus ajakirja The Economist uuringuinstituudi EIU uuringust. Nii on Eestis enamik internetikasutajaid püsiühendusega ja püsiühendus on olemas ka kõigil riigikoolidel. Edetabelit juhib Taani, neile andis esikoha valitsuse portaali loomine, mis ühendab viit ministeeriumi ja 24 muud organisatsiooni ning võimaldab firmadele juurdepääsu teenustele läbi interneti.

Ka Euroopa Komisjoni rahastatav aruanne e-Business W@tch tõstab Eesti Euroopa riikide seas e-alal esile. Selles võrdlesid analüütikud firmade edu IT ja tehnoloogia ärakasutamisel äri ajamiseks. ?Digitaalne lõhe ELi liikmete ja kümne uue riigi vahel on väiksem, kui võiks oodata. Eriti Sloveenia ja Eesti, kuid ka T?ehhi kerkivad uute liikmete seast esile e-liidritena,? seisab uuringus. Postimehe vahendatud uuringust selgus, et 70% Eesti firmade arvuteid on ühendatud võrku ning 95% firmadel on internetiühendus.

Tallinna kesklinna valitsus kavatseb maikuus korda teha kuus parki, kuhu luuakse tasuta traadita internetiühendus ja välikohvik. Traadita internetiühenduse saavad Nevski katedraali kõrval asuv park, roheline ala nn miljonitualeti juures, Harjumägi, Vilde kuju kõrval asuv haljasala, Musumägi, Kadrioru park ja ?nelli tiigi Nunne tänava poolne osa. Portaali wifi.ee toimetaja Veljo Haameri sõnul on WiFi-pargi näol tegu turismi infrastruktuuriga, välisturism on aga pealinna arengu tagatis. ?WiFi parkide missioon on eelkõige sotsiaalpoliitiline. Need toovad tasuta ja lihtsa interneti iga kodanikuni. Turvalisus on meie suurim mure,? lisas ta.

Elion muutis mai alguses traadita interneti WiFi võrgu nime kõigis 71 levialas Elioniks. Seni oli Elioni WiFi-võrgu nimi Wireless. Elioni WiFi levialade nimekiri on väljas Elioni veebis. Elioni traadita interneti kasutamiseks on kolm võimalust: lühinumber 13443 SMSi või helistamise jaoks, paroolikaart ja Elioni/EMT ühise traadita interneti teenuse tellimine.

Tallinna linnavalitsus lubas installeerida digiallkirja ära tunda oskavad programmid kõigi ametnike arvutitesse. ?Linnal on 2000 arvutit, see võtab muidugi natuke aega,? sõnas Postimehele Tallinna sisekontrolör Viktor Vassiljev. Tema kinnitusel on digitaalsete allkirjadega varustatud dokumentide avamise programmid juba ammu töös levinumates sidekanalites. Aprilli lõpus karistas Tallinna linnavalitsus säästva arengu ja planeerimise ameti töötajat digiallkirjaga varustatud avalduse vastuvõtmisest keeldumise eest märkusega ja vabandas digitaalallkirjaga avalduse saatnud kodaniku ees. Vastavalt seadusele peab kodanik saama riigiga suhelda digiallkirja kasutades.

Valitsus kiitis heaks infopoliitika põhialused aastateks 2004?2006. See on riigi üldisi IT ja infoühiskonna prioriteetseid valdkondi kirjeldav dokument, mille alusel luuakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel koostöös kõigi ministeeriumitega iga-aastane infopoliitika tegevuskava. See näeb eelkõige ette e-teenuste juurutamist avalikus sektoris, kindlustades seda samaaegselt kogu ühiskonda hõlmava teavitus- ja koolitustööga. Valitsus toonitas vajadust riigisektori IT-kompetentsi ja algatatud projektide kaardistamiseks ministeeriumite haldusalade vahel, et mitte neid komponente üha uuesti luua. Oluline on ka juba algatatud projektide omavaheline haakumine.

IT ja infoühiskonna eest vastutav minister Meelis Atonen rõhutas keskse IT-projektide koordineerimise tähtsust, kuna e-riigi loomisel fookuse kaotamine toob kaasa suuri rahalisi ja ajalisi kulutusi. Valitsus otsustas, et 2005. aasta tegevuskava esitatakse 20. maiks. Infopoliitika tegevuskavas 2005. aastaks fikseeritakse ka prioriteetsed projektid nii e-riigi arendamise kui ka inimkapitali ja infoühiskonna arendamise valdkonnas.

Aprilli lõpus nurjus avalik konkurss kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehnilise loa väljastamiseks. Konkurss kuulutati lõppenuks, kuna konkursil osalemiseks ei laekunud ühtegi taotlust. Avalik konkurss oli viimane etapp kolmanda põlvkonna mobiilivõrgu lubade väljaandmise mullu maikuus alanud protseduuris. Toonase otsepakkumise tulemusena väljastas sideamet eelmise aasta suvel kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehnilised load Radiolinjale, EMT-le ja Tele2-le. Kõik kolm firmat tasusid selle eest riigile 70 miljonit krooni.

Eesti mobiilsideoperaatorid annavad vihjamisi mõista, et peale kõnekaardi omanike võivad hinnaüllatusi sel aastal oodata ka ettevõtete lepingulised kliendid. Radiolinja Eesti juhatuse liikme Andrus Hiiepuu sõnul on lähiajal oodata uudiseid Radiolinja lepingulistel klientidel, kirjutas Päevaleht. ?See võib tähendada ka hinnamuutusi. Plaanid on seatud esimese poolaasta sisse ning kaks kuud on seda poolaastat veel jäänud,? ütles Hiiepuu. Ta ei täpsustanud, milliste muudatustega Radiolinja oma kliente üllatab. Hinnalangusi ennustasid lepingulistele klientidele ka konkureerivad mobiilioperaatorid EMT ja Tele2. Hinnalangus tõusis päevakorrale, kui Radiolinja tutvustas aprilli viimasel nädalal oma esimest kõnekaarti. Uuele tootele reageerimiseks alandasid konkureerivad Tele2 ja EMT koheselt oma kõnekaartide hindu.

MicroLink noteerib mai lõpus Riia börsil tütarettevõtte SAF Tehnika ja võib sellest firmast ka loobuda. Noteerimise järel väheneb MicroLinki osalus SAF Tehnikas 6%-ni või ülemärkimise korral nullini. ?MicroLink on otsustanud väljuda SAF Tehnika omanikeringist, et keskenduda oma põhitegevusele ? Balti äriklientidele IT lahenduste ja teenuste pakkumisele,? ütles MicroLinki juhatuse esimees Allan Martinson. SAF Tehnika juhtkonnale suunatud aktsiate emiteerimise tagajärjel on MicroLinki osalus tänaseks vähenenud varasemalt 51%-lt 44%-ni. SAF Tehnika arendab ja toodab digitaalseid mikrolaine-raadiolinke, mida telekomioperaatorid kasutavad andme- ja kõneside pakkumisel alternatiivina optilistele ja vaskkaablitele. 1999 asutatud SAF Tehnika on kasvanud keskmiselt 108% aastas. Käesoleva finantsaasta üheksa kuu käive oli 225 mln kr (236% rohkem kui mullu samal perioodil) ja puhaskasum 73 mln kr (+414%). Mullu juunis müüs MicroLink oma arvutitootmise ja detsembris Delfi. Portaali umbes 80 miljoni kroonine müügihind andis MicroLinkile suurima kvartalikasumi ettevõtte ajaloos.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:41
Otsi:

Ava täpsem otsing