Kütuseärisse siseneb võimas finantsrusikas

Peeter Raidla 18. mai 2004, 00:00

Osalised ise on oma kommentaarides äärmiselt napisõnalised. ?Me pole ju veel tegevust alustanudki,? ütleb ühisprojekti üks algatajaid, endine Hansa Capitali juhatuse liige Kalle Kiigske.

?Me ei avalda veel informatsiooni, proovige nädala pärast uuesti,? annab läbi oma sekretäri teada Leonid Eivin. Tema vend ja äripartner Mark Eivin ütleb vaid seda, et ettevõte keskendub kütusekaubandusele ning soovitab vastuste saamiseks pöörduda Jüri Mõisa poole.

Ka Mõis on esialgu ebalev. Küsimusele, millal on kavandatud esimene suurem kütusetehing läbi viia, vastab ta lakooniliselt: ?Seda ma teile ei ütle.?

Küll lisab ta samas, et vastloodud kütusefirma seisab tsisternvagunite ärist täiesti eraldi ning et esimene pole sugugi loodud teisele töö andmiseks. ?Vaguniäril läheb juba niigi hästi,? lausub Mõis.

Sama seltskonnaga, kes vaguniäri ajab, on Mõis juba korra proovinud kütuseärisse tungida, kuid paraku kõrvetas seal vaid näppe. Aastavahetusel otsustasid Meta Holdings SP omanikud ettevõtte likvideerida.

?Meie äri läks tasakaalust välja,? põhjendab Mõis ebaõnnestumist. Esialgu kõrvaltegevusena plaanitud tsisternvagunite äri muutus korraga primaarseks ning kütusekaubandus jäi kuidagi tahaplaanile.?

Meta Holdingsi kõrvale loodud Meta-Eks SP tegelebki nüüd üksnes tsisternvagunite ostmise, liisimise ja rentimisega. Eesmärgiks on võetud, et iga sajas Venemaa ja teiste SRÜ riikide raudteedel liikuv kütusevagun peab olema Meta-Eksi oma.

Kuidas ikkagi selline aukartustäratav seltskond ühtäkki Letofin Tradingu osanikeks hakkas? ?Omanikeks on tavalised äriinimesed nagu ikka,? lausub Kiigske.

?Hansa Liisingust lahkus läinud aasta lõpus väga edumeelne juhtkond, kelle ellusuhtumine on pidevalt tulevikku vaatav. Puutusin nendega pangapäevil väga tihedalt kokku,? sõnab Mõis. ?Nii et pigem tasuks nende käest küsida, miks mina Letofin Tradingus olen, kui seda, miks mulle neid vaja on.?

Et Venemaalt hakata kütust tooma, on eeskätt vaja sidemeid. Kui juba kümme aastat kütusega tegelnud Eivinid välja jätta, siis on samas vallas kogemusi veel ka Leo Tibaril, kes ARV Transis töötamise ajal oli hästi kursis Orenburgi nafta transiidi korraldamisega läbi Onako. Kiigske kinnitab samas, et Tibari sidemetele ei ole panust tehtud. ?Baltic Business Associatesi roll piirdub pigem nõustamisega, meie osaks oli struktuuri kokkupanek. Nagu ka Balti Realiseerimiskeskuse ostu puhul, kus kaasasime Silberauto kui tuumikinvestori, ehkki meie osalus jaguneb seal pooleks,? lisab Kiigske.

Üks kütuseäri suuremaid autoriteete Aadu Luukas ei teadnud Letofin Tradingust midagi, kuid kuulnud selle taga olevaid nimesid, nimetab Luukas firma loomist ootuspäraseks. Küsimusele, kas ta näeb Letofin Tradingus konkurenti, vastab Luukas resoluutselt, et konkurentsi asemel näeb ta neis pigem koostööpartnereid.

Letofin Tradingu plaanid tunduvad sellegipoolest mastaapsed. Praegu Iru jaama kõrvale suurt kütuseterminali rajava ASi Trendgate juhatuse liige Aigar Ojaots kinnitab, et Mõis on tundnud elavat huvi nende terminali valmimise vastu. Trendgate loodab oma mahutipargi ning Irust Muugale kulgeva torujuhtme valmis saada selle aasta lõpuks, väljundiks saab neile Muuga sadama viljakai pikendus. Samas on oma mahutiparki laiendanud või laiendamas ka n-ö vanad tegijad ? Pakterminal, E.O.S. ja Eurodek.

Letofin Tradingu omanike tutvustus

45aastane Leonid ja temast ligi 8 aastat noorem Mark Eivin on nüüd juba kümmekond aastat ajanud oma põhiäri läbi ASi Letofin (aktsiad jagunevad vendade vahel täpselt pooleks). Ettevõtte põhitegevusala on vedelkütuse eksport ja hulgimüük. Letofini tipphetkeks võib pidada 2001. aastat, mil tema netokäive ulatus üle 550 miljoni krooni. Seejärel käive langes alla 200 miljoni krooni, ent paljuski selle tõttu, et kütuse jae- ja hulgimüük anti üle sidusfirmale Fort Oil, millele veel aasta tagasi kuulus mitu kaubamärgi SB all tegutsenud tanklat, valdavalt Läänemaal ja saartel. Siis aga saadeti Fort Oil likvideerimisele, millele aitasid ilmselt kaasa ka Letofini arusaamatused tolliga.

Leonid ja Mark Eivin on läbi Letofini osalenud aktiivselt Eesti aktsia- ja väärtpaberiturul, kusjuures tehingute maht on küündinud ligi 70 miljoni kroonini aastas. Vähesel määral on Letofin arendanud ka laenutegevust.

Lisaks omab Letofin kolmandikku laserkirurgiakliinikust (OÜ Medco Partners) ja 50% kinnisvarafirmast (PTE Kinnisvara OÜ).

Kui Hansa Capitali juhid Mart Tooming, Kalle Kiigske ja Tarmo Rooteman läinud aasta oktoobris lahkumisavaldused Indrek Neivelti lauale panid, olid neil OÜ Baltic Business Associates (BBA) asutamispaberid juba äriregistrisse saadetud. Mehed andsid varakult teada, et kui Hansapank paneb müüki Eesti ühe suurema autofirma, osaühingu Balti Realiseerimiskeskus, siis BBA on loodud just selle ülesostmiseks. Nii tegelikult läkski. Tänavu mai alguses andis Hansapank teada, et Balti Realiseerimiskeskus müüdi konsortsiumile, mille osalisteks on võrdsetes osades Mercedeste müüja Silberauto ja BBA. Müügi hind on siiani saladus.

Tänavu jaanuaris asutas aga BBA veel kaks uut firmat ? osaühingud Bulmonix Trade ja Papercom (nüüdne Letofin Trading). Idee oli minna kütuseturule, mida nüüd ellu viiaksegi. Kadestamisväärne on BBA omanike osavus leida oma idee elluviijaks sedavõrd jõukas toetajaskond.

Hansapanga asutajad ja kunagised tipud, endine juhatuse esimees Jüri Mõis ja endine nõukogu esimees Hannes Tamjärv on tänini ärilise sõpruse säilitanud. Nii-öelda pangandusjärgne kapitalisuhe tekkis 2001. aastal, mil leidis aset samade meeste eelmine katse kütuseärisse tungida. Toona loodud AS Meta Holdings SP, milles lisaks mainitutele osalesid Hansapanga asutajaist veel ka Toomas Sildmäe ja Olari Taal, reklaamimees Even Tudeberg, ihukaitse saatel liikuv Meelis Lao ja veel nii mõnigi mees, on tänaseks saadetud hingusele.

Küll tegutseb jätkuvalt 2002. aastal asutatud AS Meta-Eks SP, mis võttis Meta Holdingsilt üle juba alustatud tsisternvagunite äri ? nende ostmise, liisimise ja rentimise. Praeguse seisuga on ettevõttel 1550 tsisternvagunit. Mõisal, Tamjärvel, Taalil, Sildmäel ja Tudebergil on Meta-Eksis aga viie peale kokku vaid 50% aktsiaid. Ülejäänud 50% kuulub kinnisvarafirmale M.S.I. Grupp, kes kaasati ärisse ilmselt vaba kapitali nappusel.

Kinnisvaraturul tuntud ASi M.S.I. Grupp kuuest aktsionärist on kütuseprojektiga liitunud kolm ? Dmitri Mälson, Ludmilla Kanepe ja Juri Jant?uk. M.S.I. Grupp on tegutsenud juba 10 aastat ning selle aja sees omandatud kinnisvaraobjektidest on tuntumad Roosikrantsi tänava ja Pärnu maantee nukal asuv kortermaja, Kadrioru kaubanduskeskus, Rävala ärimaja ja Põhja puiesteel asuv kinnistu Tallinnas ning nn Barclay büroohoone (endine ERA Panga peamaja) Tartus. Ettevõtte käive saavutas oma tipu 2001. aastal, mil see ulatus ligi 1 miljardi kroonini. Olulise panuse andis sellesse ehitusega tegelev sajaprotsendiline tütarettevõtte AS Cueks (2001. a käive ligi 820 mln kr). Sellele järgnenud käibe langus (Cueksil 490 mln kroonini) tulenes tagasilöögist Vene turul. Teine tütar, AS Betoneks tegeleb ehitusmaterjalide tootmisega.

M.S.I. Grupp on ka 50% aktsiate omanik ASis Meta-Eks SP.

Leo Tibar on aidanud Jüri Mõisal leida Venemaal kontakte nii kütuse- kui ka tsisterniäri ajamiseks. Enne Mõisaga ühise keele leidmist oli tööl ASis AVR Trans, mis ajas mitu aastat edukat naftaäri kurikuulsas Onakos (2001. aasta käive ulatus 1,75 miljardi kroonini, mille järel saadeti ettevõte hingusele) ning millest sisuliselt kasvas välja ARV Transservice, Ahtmes edukalt vagunitehase käivitanud ettevõtte üks omanikke. Sealt ka Venemaal äri ajamiseks vajalikud sidemed.

Mõisa eestvõtmisel asutatud ASis Meta Holdings SP sai soojenduseks vaid 0,9% aktsiatest. Meta-Eks SP aktsionäride ringist jäi Tibar aga välja. Seda üllatavam on tema 6,25protsendiline osalus Letofin Tradingus ehk sama suur kui Mõisal ja Tamjärvel. Ehkki Tibar ajas aastaid tagasi Ida-Virumaal metalliäri ning tal on siiani osalusi mitmes äriühingus, jääb ta oma jõukuselt oma värsketele kompanjonidele ilmselgelt alla.

Viimastel aastatel on sageli Venemaa vahet sõitnud ka Jüri Mõis, keda on aga Moskva lennujaamas mitmel korral nähtud koos viimase Eesti NSV KGB juhi Rein Sillariga, mehega, kes on kütuseäriga ülihästi kursis.

Läinud nädalalgi Venemaal viibinud Sillar aga kinnitas, et on küll Mõisa konsulteerinud ja temaga kütuseäri üle mõtteid vahetanud, kuid mingit ühisäri nende vahel ei ole. ?Olen praegu kütusefirma Tarkoil palgal,? sõnab Sillar.

Ka Mõis kinnitab, et on Sillariga kütuseärist kõnelnud: ?Kui Sillar suudab meile Venemaalt kütust hankida, võtame selle loomulikult vastu. Kuid mingit kokkulepet meil temaga ses osas ei ole tehtud.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing