Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Praegune energiamudel on riskantne

Jeffrey D. Sachs 18. mai 2004, 00:00

Kõik energiaga seonduv tundus enne Iraagi sõda lihtne. USA kukutab Saddami, Iraagi hiiglaslikud naftavarud avanevad pärast lühikest rekonstrueerimisperioodi ja maailma naftahinnad langevad 20 dollari barrelist. Selle asemel on maailma naftahinnad tõusnud enam kui 35 dollarini. Põhisõnum on praeguste energiamudelite riskantsus ja nende muutmise vajadus.

Meie majanduslikku ja geopoliitilist tulevikku kujundavad kaks omavahel seotud energiaprobleemi. Esiteks on sõltumine Lähis-Ida naftast järjest riskantsem. Keegi ei tea, kui palju naftat on järel: globaalse naftatootmise haripunkt saavutatakse ilmselt lähema veerandsajandi, võib-olla isegi mõne järgmise aasta jooksul.

Vahepeal kasvab üleilmne nõudlus energia järele koos Hiina, India, Brasiilia ja teiste riikide majanduskasvuga. Kui Lähis-Ida on juba murdepunktis, siis mis võib juhtuda, kui konkurents Lähis-Ida nafta pärast Ameerika, Euroopa, Hiina, India, Jaapani vahel intensiivistub. Teiseks destabiliseerib meie energiasüsteem globaalset kliimat. Fossiilsed kütused (nafta, süsi, maagaas) põhjustavad maakera kliima pikaajalisi kliimamuutusi: temperatuur, sademete hulk ja tormid. Ning toob kaasa maailmamere taseme tõusu ja keemilise koostise muutumise. Põllukultuuride tootmise, haiguste, niisutussüsteemide ja joogivee kulude ja kättesaadavuse, randade erosiooni jne osas on mõjud prognoosimatud. Järgnev majanduslik madalseis võib provotseerida ulatuslikku poliitilist rahulolematust, põgenike liikumist ja vägivaldseid konflikte.

Need väljakutsed ? naftanappus, suurenev ebastabiilsus Lähis-Idas ja kliimamuutused ? nõuavad selget lähenemist. Mõned hirmujuttude levitajad väidavad, et me peame energiakasutust maailmas järsult vähendama, kuid ei suuda lahendada pikaajalisi naftavarude või kliimamuutuste probleeme.

Teised ütlevad, et me peame fossiilsetest kütustest loobuma ja tegema hullumeelse sööstu uuendatavate energiaallikate, näiteks päikese- ja tuuleenergia suunas. Need alternatiivid on kulukad ega saa tegelikkuses fossiilseid kütuseid asendada. Meie eesmärk peaks olema usaldusväärsed, keskkonnaohutud ja vastuvõetava hinnaga energiavarud.

Peame mõistma, et isegi siis, kui naftat napib, jääb meile veel sajanditeks ohtralt teisi fossiilseid kütuseid, nagu süsi, gaas ja vähem harjumuspäraseid kiltsavi ja bituumenliivad. Meie eesmärk peab olema tehnoloogiate ja infrastruktuuri väljatöötamine teiste fossiilsete kütuste efektiivseks ja ohutuks kasutamiseks. Nt keemilised protsessid söe bensiiniks muutmiseks. Söe saab muuta ka vesinikuks, kui me tahame jätkata autode sisepõlemismootorite asendamist vesinikkütusel autodega. Samas ei ole vesiniku ökonoomsus ikka veel tõestatud.

Keskkonnasõbralik fossiilsete kütuste kasutusviis hõlmab tulevikus süsinikdioksiidi eraldamist jõujaamades ja seejärel sellest lahtisaamist. Sellise protsessi poole püüdlevad maailma juhtivad insenerid.

Praegune ajastu, kus me jätame hooletusse saabuva globaalsete naftavarude kitsikuse, toetudes Lähis-Ida naftale ja ignoreerides fossiilsete kütuste keskkondlikke tagajärgi, on lõpule jõudmas. Mida edasi teha? Maailma suurimad energiatarbijad USA, Euroopa, Hiina, Jaapan ja India peavad kokku leppima ühises tegevuses uute tehnoloogiate arendamiseks süsiniku kinnipüüdmiseks ja säilitamiseks ning taskukohaste alternatiivsete energiaallikate arendamiseks. Me peame veenduma, et energiakasutuse turuhinnad peegeldaksid energiakasutuse tegelikke sotsiaalseid kulusid, et energiakasutajad ja energiatarbijad teeksid energia tõhususe, alternatiivsete energiaallikate arendamise ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamise osas paremaid valikuid.

© Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing